InfiBird Infojuht

  1.      Mis on väljendatud teadmus (explicit knowledge) vs väljendamata/varjatud teadmus (implicit knowledge)? Enamasti ei tee ettevõtted oma teadmistel vahet ja arvavad, et kõik on ühesugused, kuid see on vale. Osad meie teadmised on meile kergelt kättesaadavad, see tähendab, et antud teadmisi saame me jagada ükskõik kellega me soovime ning neid saab nimetada väljendatud teadmuseks. Kahjuks oleme me paljud oma teadmised ülesehitanud oma kogemustele ja oskustele, neid teadmisi võib ja tohib kutsuda varjatud teadmisteks. Samamoodi nagu varjatud teadmus, käitub ka vaikiv teadmus, mis võib olla korraga kasulik kui ka ebavajalik. (Dawson, 2018) Nii nagu eelnevalt sai kirjutatud, tuleb käesolevas raamatus juttu väljendatud teadmusest (explicit knowledge) ja varjatud ja/või väljendamata teadmusest (implicit knowledge) . Väljendatud teadmus ehk (explicit knowledge) on teadmised, mis hõlmavad erinevaid teemasid, mida on ettevõtetel lihtne süstemaatiliselt dokume...

  1.      Mis on teadmusbaasi funktsioon ja eesmärk? Teadmusbaase kasutavad inimesed tavaliselt selleks, et lahendada ülesandeid või leidmaks kiirelt vajalikku informatsiooni. Seega mis asi on teadmusbaas tegelikult? Varasemalt on olnud teadmusbaasil palju erinevaid tähendusi, kuid ajapikku on see muutunud ning teadmusbaas on saanud hoopis teistsuguse tähenduse. Ettevõtete teadmusbaasides olev informatsioon võib pärit olla kõikjalt ja kõikidelt, kuid eelkõige erinevatelt töötajatelt, kes sellega tegelevad, kuna neil on olemas spetsiifilised teadmised. Teadmusbaase saab ja tohib defineerida mitmel erineval viisil. Definitsioonide sõnastused võivad olla järgmised: 1.      Teadmusbaas on iseseisev andmekogu, kuhu kuuluvad erinevad dokumendid, videod, tekstid ja teenused/tooted. 2.      Teadmusbaas on meetod, mis on kasutusel info talletamiseks erinevates süsteemides, kuid erineb teistest andmekogudest seetõttu, et sinna...

Infoliikumine ettevõttes juhi ja meeskonnaliikmete ning teiste struktuuriüksuste vahel. Info on kujunenud ressursiks, mille abil toimivad kaasaegsed organisatsioonid. Info on see, mis paneb organisatsiooni justkui elama. See on selline ressurss, mis saab eksisteerida väljaspool inimest ja sealjuures ka väljaspool organisatsiooni, kuid info on väärtusetu, kui inimesed selle abil midagi kasulikku ei tee või uut väärtust ei loo. Tänapäevasest organisatsioonist rääkides pean silmas infoküllases keskkonnas tegutsevaid organisatsioone ja ettevõtteid. Organisatsioon on laiem ja üldisem mõiste, kuid käesoleva teksti kirjutamisel keskendun ettevõtetele ja nende infoküllasele töökeskkonnale, mille najal on hea tuua esile sobivaid näiteid ja anda ka mõned soovitused. Kelle käes on info, omab suuremat võimu – on see tõesti nii? Organisatsiooni sees on info loojateks ja info kasutajateks inimesed. Nad täidavad erinevatel positsioonidel oma ülesandeid selliselt, mis loob süsteemse ja sujuva eesmär...

Jagan oma kogemust, mis võimaldas mul saada ülevaate infojuhi tööst ja ülesannetest läbides viie nädala pikkuse praktika ettevõttes, mida siinkohal nimetan Mission Completed AS-iks, sest leian et tähtis on kaitsta andmeid ja selleks, et rääkida ära see üdini positiivne lugu, keskendun sellele, mida ja kuidas ma kogesin jättes nimetamata asjaosaliste reaalsed nimed. See lihtsalt pole vajalik. Tegevused ja ülesanded Enne praktika algust kohtusin oma ettevõtte poolse juhendajaga, kes töötas sisekommunikatsiooni juhi rollis. Temaga arutasime läbi praktika eesmärgi, mida ma ise soovin praktika ajal teha ja mida Mission Completed AS-i Kommunikatsiooni osakond saab ülesannete osas pakkuda. Kuigi selles osakonnas on varemgi praktikante käinud, siis sobivate ülesannete leidmine ei olnudki nii lihtne. Kuid jõudsime kokkuleppele kahe põhiülesande osas, milleks olid ettevõttesisese Tervisenädala korraldamine ja läbiviimine ning siseveebi analüüsi tegemine. Juhendaja pooldas seda, et pigem olgu ...

  Ettevõtted toetuvad teadmusjuhtimise süsteemidele selleks, et nende sisemised protsessid saaksid toimida sujuvalt. Töötajatel peab olema juurdepääs dokumentidele; meeskondadel tuleb teha koostööd; ja osakonnad peavad omavahel poliitika dokumente ja vorme hõlpsalt jagama. Kui kunagi olete kasutanud teadmiste haldamise tarkvara, mis on vananenud, siis teate, et see võib teie organisatsiooni siseste protsesside toimimist takistada.   Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine on protsess või tööriist organisatsiooni sisese teabe haldamiseks, sellele juurdepääsu võimaldamiseks ja teabe jagamiseks. Teadmus on teie dokumentatsioonis - kasutusjuhendites, juhistes, loendites, andmebaasides, memodes ja failides. Teadmus on ka teie meeskonnaliikmete meelest - asjatundlikkus, mis laseb teie äril kasvada. Teadmised on jõud ja kui neid õigesti rakendada, annavad need edukale ettevõttele hoogu juurde. Tehnoloogial on tohutu mõju teadmusjuhtimisele, aidates kaasa tugeva tarkvarapl...