Kuidas mõjutavad teadmuse erinevad tüübid tööprotsesse ja kollektiivi püsivust?

 

1.     Mis on väljendatud teadmus (explicit knowledge) vs väljendamata/varjatud teadmus (implicit knowledge)?

Enamasti ei tee ettevõtted oma teadmistel vahet ja arvavad, et kõik on ühesugused, kuid see on vale. Osad meie teadmised on meile kergelt kättesaadavad, see tähendab, et antud teadmisi saame me jagada ükskõik kellega me soovime ning neid saab nimetada väljendatud teadmuseks. Kahjuks oleme me paljud oma teadmised ülesehitanud oma kogemustele ja oskustele, neid teadmisi võib ja tohib kutsuda varjatud teadmisteks. Samamoodi nagu varjatud teadmus, käitub ka vaikiv teadmus, mis võib olla korraga kasulik kui ka ebavajalik. (Dawson, 2018) Nii nagu eelnevalt sai kirjutatud, tuleb käesolevas raamatus juttu väljendatud teadmusest (explicit knowledge) ja varjatud ja/või väljendamata teadmusest (implicit knowledge).

Väljendatud teadmus ehk (explicit knowledge) on teadmised, mis hõlmavad erinevaid teemasid, mida on ettevõtetel lihtne süstemaatiliselt dokumenteerida ja mida on võimalik jagada edaspidi teistega. See on informatsioon, mida loetakse struktureeritud infoks. Nagu varasemalt teada saadud, sisaldab väljendatud teadmus endas erinevaid juhiseid, algandmeid, aruandeid, diagramme, strateegiaid ning inimeste lemmikut KKK rubriiki. Väljendatud teadmised on olnud alati teadmusbaasis või teadmusjuhtimise strateegia osa, see tähendab, et vormistatakse dokument, mida saab kasutada tööde tegemiseks, otsuste langetamiseks või teavitamiseks. (Guru, n.d) Väljendatud teadmisi on üsna lihtne tuvastada, leida ja salvestada. Antud teadmised on teadmusbaasis kõige kergemini hallatavad ja annavad ettevõttele suurema vabaduse oma dokumente ja tekste säilitada, osta ja muuta.

Samuti saab väljendatud teadmisi pidada üheks teadmushalduse põhiliseks valdkonnaks ning alati viitab see teadmistele, mis on inimestele kerged ja lihtsalt sõnastatavad. Sellised teadmised eksisteerivad materiaalselt, näiteks erinevad memod, märkmed, andmebaasid kui ka erinevad dokumendid, videod jms. Siia saab näitena tuua erinevad uuringud, kus aruanne sisaldab erinevaid analüüse ja andmeid, mis aitavad edaspidi leida uusi võimalusi. (Oragui, 2020)

Väljendatud teadmusele lisaks on olemas ka väljendamata teadus. Väljendamata teadmisi on organisatsioonil natukene raskem hallata, sest need on teadmised, mida ettevõtted kõige vähem kasutavad ning enamasti neid ei dokumenteerita. Kuna seda informatsiooni ei dokumenteerita, siis on raske kelleltki vajaminevaid teadmisi ainult küsimise teel saada. Seega on väga oluline väljendamata teadmust dokumenteerida, sest kui organisatsiooni võtmetöötaja, kes antud teemadega tegeleb otsustab lahkuda, on antud teadmised kadunud. Olenemata sellest, et ettevõtted kasutavad väljendamata teadmust vähe, on see oluline ning tuleks arhiveerida nagu teisi teadmisi. (Caulier, 2020) Paljud ajavad segamini ka väljendamata ja vaikiva teadmuse. Antud teadmised tunduvad sarnased, kuid erinevus on neil suur. (Hajric, 2018)

Inimesed kutsuvad väljendamata teadmust ehk vaikivat teadmust ka veealuseks jäämäeks, sest see on keerulisem kui teised. Paljud on öelnud, et väljendamata ehk vaikiv teadmine on organisatsioonis alati olemas, kuid seda on raske väljendada, jagada ning sõnastada. Seetõttu ei ole võimalik ka antud teadmisi kuskilt leida, vaid need kanduvad inimeselt inimesele või korduvalt läbi tehtud või õpitud protsesside kaudu. (Andersson&Bremer&Carlsson, 2013) Palju võib ka kuulda, et väljendamata ehk teadmus on nii varjatud, et see peitub ainult inimeses endas ja neid teadmisi ei saa kergelt kätte ja korrigeerida. Enamasti väljendub antud teadmus inimeste hinnangute, hoiakute, vaatenurkade, kogemuste ja oskuste ning kokkusaamiste näol. Ehk antud teadmisi saab jälgida ainult inimese tegemiste kaudu. (Egbu&Olomolaiye, n.d) Siin juures tuleb veel kord mainida, et varjatud teadmised pole kergelt omandatavad, kuid sobivate tegevuste ja erinevate intervjuudega on võimalik varjatud teadmisi kirja panna ja salvestada (Janson, Mc-queen, 2007, lk 647).

Millised on kahe erineva teadmus tüübi erinevused, saab endale selgeks teha siis, kui osatakse määratleda kõigi kolme teadmuse definitsiooni. On teada, et väljendatud teadmine on kõige tuntum teadmisvorm ning mida on kerge teistega jagada. Väljendamata ning nii öelda vaikiv teadmine on mõlemad teadmised, mida inimene hoiab ainult endale ning seda pole kuskile dokumenteeritud, et kasutada. (Alexander, 2018)

Edasi saab lugeda InfiBird'i e-poes müügil olevast e-raamatust, mille leiad siit:

https://teadmusbaas.infibird.ee/failid/toode/e-raamat-kuidas-mojutavad-teadmuse-erinevad-tuubid-tooprotsesse-ja-kollektiivi-pusivust-by-angelina-taker-ja-virge-rebane/

Teiste e-raamatutega saad tutvuda siin:

https://teadmusbaas.infibird.ee/failid/pood/