Röstikoda The Brick Coffee ja uut tüüpi kohvitoodet pakkuv ettevõte Ärk

Röstikoja The Brick Coffee asutajad, Henry Politanov, Jan Kulbin ja Märten Kuusemets, leiavad, et inimesed ostavad kohvi sageli juhuslikult, erinevalt näiteks veinist, mille valimises on tarbijad teadlikumad. Nende ettevõtte eesmärk ongi tõsta inimeste teadlikkust, rõhutades, et kohvil ja kohvil on vahe. Nad keskenduvad lihtsale, baaskohvile, mitte maitsestatud või "peenele" tootele.

Brick Coffee soovib oma ärimudeliga panustada maailma suhtes õiglasemasse kohvitööstusse, mis vähendaks ekspluateerimist nii talunike kui ka maapinna suhtes. Väiksemad tegijad toidu- ja joogisektoris on üldiselt olnud headeks tarbijate harijateks, aidates inimestel hinnata toodete nüansse, sarnaselt sellega, kuidas on toimunud käsitööõllede buum (mis eristab nüüd IPAt laagrist) või kuidas vein pole enam lihtsalt punane või valge, ega juust lihtsalt viil leival. Kohalikult röstitud kohv võiks olla järgmine joogitööstuse triumf teadlikele tarbijatele.

Nad ostavad kohviube peamiselt otsekaubandusena ehk direct-trade-meetodil sõpradelt või partneritelt Brasiiliast ja Nicaraguast. Nad loovad farmeritega otsekontakte, mis sageli kujunevad mitme aasta pikkuse suhtluse tulemusena, kus inimlik klapp on oluline. See otsemudel pakub vastastikust kindlustunnet – röstikoda teab, kellelt ostab, ja farmer teab, kellele müüb. Farmeri jaoks tähendab see stabiilsust ka kehvema saagiaasta korral, sest otsepartner ei pruugi kohe kõrvale vaadata, erinevalt suurtest korporatsioonidest, mis võivad kvaliteedi osas olla vähem paindlikud ja farmerist kergekäeliselt loobuda. Suures ärimaailmas on farmerid tarneahela alguses ja neil sageli puudub teadlikkus oma toodangu lõplikust kvaliteedist või hinnast, rääkimata sellest, et nad saaksid maitsta valmis jooki. Suured tegijad võivad farmi külastades öelda, et uba on kehv, osta selle odavalt ja müüa Euroopas kallimalt.

Kohvi kvaliteedi juures on ülioluline värskus. Kohv ei talu hästi reisimist ega madalaid temperatuure. Pärast röstimist vajab kohv puhkamist umbes nädal aega, et oast eralduks CO2, mis muidu varjutaks maitsenüansse. Värskelt röstitud, kuid puhkamata kohv võib maitsta happeliselt. Parim aeg kohvi tarbimiseks on umbes poolteist kuud pärast puhkust, seejärel kvaliteet langeb veidi. Pakil olev "parim enne" tähis on kuus kuud. Liigne röstimine on ebatervislik ja rikub kohvi. Tumepruunid, läikivad, õlised oad on märk surnuks kõrvetatud kohvist, mille õlid kipuvad rääsuma.

Henry Politanovi isiklik taust on seotud ettevõttega Coffee People (varem Gourmet Coffee), kust ta lahkus sooviga kohvikultuuri Eestis veelgi laiendada ja teisi tegijaid turule tuua. Brick Coffee ei pea teisi väikeseid röstijaid konkurentideks, vaid näevad end samas paadis olevat, mille ühine eesmärk on kasvatada kodumaise röstkohvi osakaalu turul, mida suuresti (95%) domineerivad välismaised tooted.

Bricki lähenemine turule on "puhtalt prosta" – pakendid on lihtsad, mitte silmatorkavad, ja nimi samuti lihtne ("Telliskivi kohv"). Nad soovisid sellega luua muljet kättesaadavusest ja teha kohvi kodusemalt tunduvaks. Nende suurim eesmärk oli, et ka vanaemad astuksid nende röstikojast sisse, tundmata, et see on liiga kallis või peen.

Praegu hoiavad röstikoda töös peamiselt ärikliendid. Brick pakub neile jätkusuutlikke lahendusi, nagu kohvipakkide vedu jalgrattaga, isegi talvel, mis tagab transpordi osas nullilähedase süsinikujalajälje. See aitab äriklientidel oma süsinikujalajälge mõõta. Nad taotlevad B Corp sertifikaati, et tõestada oma pühendumust jätkusuutlikkusele ja läbipaistvusele. Ettevõte plaanib ka laienemist ja kolimist suuremale pinnale, jäädes samasse Telliskivi piirkonda.

Uus kohvigurmaanide kuum trendikaup on kotikeses leotatud kohv ehk drip-pakikesed. Eestis pakub neid noor ettevõte Ärk, mille asutas Artemi Zavalin 2024. aasta novembris. Zavalin märkas neid pakikesi esmalt reisides, Jaapanis ja hiljem ka Euroopas.

Drip-pakike sisaldab väikese koguse jahvatatud kohvi spetsiaalses filtrikotis, mis riputatakse kruusi servale; kohv valmistatakse kuuma vee ülekallamisega. Nende peamine eelis on mugavus, kuna puudub vajadus keerukate seadmete järele. Ärk-i suurim väljakutse on tarbijate harjumuste muutmine, kuna kohv on harjumuspärane toode ja uute toodete juurdumine võtab aega.

Ärk kasutab minimaalselt plasti (õhukindluseks, tagades aastase säilivuse), muu pakend on taaskasutatav. Zavalin usub, et drip-pakikesed ei jää nišitooteks, vaid on sild massituru (nt kapslid või lahustuv kohv) ja eritoodete vahel. Ta näeb neis igapäevase kohvi tulevikku, kuna maitse on parem kui lahustuval kohvil ja valmistamine mugavam.

Allikas: Äripäev