Suuremahuline andmekeskus, mille energiatarve ületab kuuekordselt Eesti suurima tööstusettevõtte vajadused

Lõuna-Soome linna Lappeenranta lähedale on plaanis ehitada suuremahuline andmekeskus, mille energiatarve ületab kuuekordselt Eesti suurima tööstusettevõtte Estonian Celli vajadused. Lappeenranta linn ja Soome firma Polarnode on sõlminud vastava miljardi euro suuruse kokkuleppe.

Kavandatav andmekeskus vajab kuni 150 megavatti elektrit, samal ajal kui Estonian Cell kasutab umbes 25 megavatti. Keskus on kavas rajada Pajarilasse, Lappeenranta külje alla, kuhu linn on selleks otstarbeks eraldanud 32 hektarit maad.

Polarnode'i juht Mikko Toivanen selgitas, et Lappeenranta valiti välja tänu elektrivõrgu piisavale vaba võimsusele, mis võimaldab ehitust kiiresti alustada ja paindlikult edasi arendada. Toivaneni sõnul on Lappeenrantas olemas märkimisväärne elektrienergia varu, mida saab lühikese aja jooksul kasutusele võtta, kiirendades seeläbi andmekeskuse valmimist.

Polarnode vastutab andmekeskuse projekteerimise ja ehitamise eest, kuid otsib rahvusvahelise konkursi kaudu operaatorit, kes hakkab keskust reaalselt käitama. Selline lähenemine on andmekeskuste arendamisel tavapärane: arendaja ehitab vajaliku infrastruktuuri, kuhu suured tehnoloogiafirmad saavad paigaldada oma serverid ja seadmed.

Polarnode kavatseb operaatori leidmiseks konkursi korraldada juba aprillis ning andmekeskuse tulevane kasutaja võiks selguda augustis. Ehitustööd on plaanitud algama 2026. aasta alguses.

Eeldatavasti loob andmekeskus Lappeenrantas umbes 100 töökohta, millest üle poole on mõeldud kõrgharidusega spetsialistidele. Toivanen lükkas ümber väited, et andmekeskused ei loo töökohti, rõhutades, et operaatorid vajavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Lappeenranta teeb andmekeskuse rajamiseks atraktiivseks ka seal asuv LUT-ülikool, mis pakub haridust elektrotehnika ja infotehnoloogia vallas.

Soome madalamad elektrihinnad annavad konkurentsieelise. Andmekeskuste käitamisel on elektri hind üks olulisemaid kulusid, kuna suured serveripargid tarbivad tohutult energiat. Soomel on siin Eestiga võrreldes märkimisväärne eelis: eelmisel aastal oli Soome keskmine börsielektri hind 45,58 eurot megavatt-tunni kohta, Eestis aga peaaegu kaks korda kõrgem, 87,28 eurot megavatt-tunni kohta.

Energiatõhususe parandamiseks plaanib Polarnode suunata andmekeskuses tekkiva ülejääksoojuse Lappeenranta linna kaugküttevõrku. Sarnane süsteem on juba kasutusel mitmetes Soome andmekeskustes ja see aitab vähendada nende keskkonnamõju.

Viimastel aastatel on investeeringud andmekeskustesse maailmas plahvatuslikult kasvanud, peamiselt tänu tehisintellekti (AI) kiirele arengule. Alates ChatGPT ja teiste suurte keelemudelite esilekerkimisest vajab AI-süsteemide õpetamine ja käitamine väga suurt arvutusvõimsust.

Lisaks Lappeenranta projektile on Soome viimastel aastatel meelitanud ka teisi suuri andmekeskuste investeeringuid. Näiteks on tehnoloogiafirma Google investeerinud oma Hamina andmekeskusesse juba 4,5 miljardit eurot ning teatanud hiljuti plaanidest rajada kaks täiendavat andmekeskust Muhosse ja Kajaanisse, mille jaoks on soetatud 1400 hektarit maad. Soome meedia hinnangul võib Google'i tulevaste investeeringute kogumaht ulatuda isegi üle 10 miljardi euro.

Allikas: Delfi Ärileht