Eesti e-riigi süsteemi praegune olukord ja tulevikuväljavaated

Artikkel käsitleb Eesti e-riigi süsteemi praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid, tuues esile juhtivate IT-ekspertide mure selle jätkusuutlikkuse pärast. CGI Eesti tegevjuht Andres Birnbaumi sõnul on riigi IT-kulud märkimisväärselt kasvanud, ulatudes üle 250 miljoni euro aastas. Selle peamiseks põhjuseks on riigi IT-majade (TEHIK, SMIT, RIA jt) töötajate arvu plahvatuslik suurenemine, mis on 2019. aastaga võrreldes kahekordistunud ja ületab nüüd erasektori samalaadsete ettevõtete töötajate arvu.

Birnbaumi hinnangul kulub ainuüksi IT-majade ülalpidamiseks umbes 100 miljonit eurot e-riigi kogukulust. Algselt tellija ja teenusepakkuja vaheliseks lüliks loodud IT-majadest on saanud peamised teenusepakkujad, mis tähendab, et ministeeriumidel puudub valikuvabadus ja konkurents on vähenenud, mõjutades seeläbi kvaliteeti ja arenduste kiirust. Ametnikud ise tunnistavad rahulolematust, kuna ainus võimalus on suhelda otse IT-maja töötajatega, mis on aga tekitanud pikad ootejärjekorrad.

Praegune süsteem, kus riik hangib lahendused IT-majadelt, kes omakorda ostavad erasektorist peamiselt üksikuid spetsialiste, on muutnud Eesti IT-ettevõtted justkui renditööjõufirmadeks, takistades neil terviklike ja vastutusrikaste referentside loomist, mis on oluline välisturgudel konkureerimiseks. Ka Helmese partner Tarmo Kiivit nõustub sellega, et liigutakse rollipõhiste lahenduste poole, mis piirab erasektori võimalusi terviklahenduste pakkumiseks ja kahjustab ekspordivõimet. Mõlemad eksperdid väljendavad muret Eesti IT-sektori konkurentsivõime pärast välisturgudel, kuna tunnihinnapõhine lähenemine ei ole enam jätkusuutlik.

Birnbaum rõhutab, et IT-kulude kasvu taga ei ole ainult IT-majade suurenemine, vaid ka riigi enda keerukus, tuues näiteks automaksu loomise olemasoleva kütuseaktsiisi mudeli asemel. Lahendustena näevad Birnbaum ja Kiivit riigi IT-korralduse ja hangete muutmist, vastutus- ja tulemuspõhisemat lähenemist, terviklike lahenduste tellimist ja varasemat koostööd erasektoriga lahenduste kujundamisel. Kiivit juhib tähelepanu ka arenduste killustumisele ja soovitab liikuda universaalselt kasutatavate tööriistade ja teenuste loomise suunas riigisektoris.

Mõlemad eksperdid näevad tehisintellektil (AI) suurt potentsiaali protsesside kiirendamisel ja analüüsis, rõhutades olemasolevate tööriistade mõistliku ja turvalise kasutamise olulisust. Birnbaumi sõnul saab AI abil moderniseerida vanu süsteeme, näiteks koodi ümber kirjutades. Samas hoiatatakse AI valesti kasutamise eest, eriti bürokraatia automatiseerimisel ilma protsesse lihtsustamata.

Birnbaum tunneb praegu optimismi seoses tekkinud diskussiooni ja valitsuse lubadustega riigi IT-sektori ebaefektiivsuse osas. Tema hinnangul võidaksid reformist kõik: valitsus hoiaks kokku IT-kulusid, kodanikud saaksid kvaliteetsemaid teenuseid ning Eesti IT-sektor saaks konkurentsi- ja ekspordivõime taastamiseks tõuke. Birnbaum tsiteerib president Lennart Merit, öeldes, et Eesti on liiga vaene riik, et endale kallist riiki lubada, ja et aja jooksul on süsteem liiga keeruliseks muutunud.


Allikas: Delfi Ärileht

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõisted

1. Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus Infojuhtimise eesmärk on teha informatsioon kättesaadavaks õigel ajal õigetele inimestele. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja -strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks. Infojuhtimise koostisosadeks peetakse infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist erinevatest allikatest, info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, infotoodete ja-teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist, keskkonnaseiret, informatsiooni edastamist infovajajaile ja informatsiooni eesmärgipärast kasutamist. Teadmusjuhtimist defineeritakse erinevalt. Näiteks Hedlund leiab, et teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, säilitamise, esitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi. Roots jt ...
Lisateave

Info teenused ettevõttes

Info teenuseid pakutakse suurettevõtetes erinevate osakondade abil. Nendeks osakondadeks on näiteks äriprotsesside juhtimisega tegelev osakond, kommunikatsiooniosakond, koolitus- ja arendusosakond ning administratiivosakond. Olenevalt ettevõttest võivad osakondade nimetused pisut erinevad olla, kuid põhieesmärk jääb samaks - toetada ettevõtet erinevate informatsiooniga seotud tegevuste läbi, et saaks paremini saavutada ettevõtte eesmärgid. Äriprotsesside juhtimise osakond tegeleb näiteks teeninduskvaliteedi ja teenindusprotsesside eest vastutamisega. See tähendab, et kliente teenindavate struktuuriüksustega tehakse tihedat koostööd, et teenindusprotsessid luua ja need korrektselt kirja panna. Kui toimuvad suuremad muudatused, siis on vaja ka teenindusprotsessid üle vaadata ja neid uute tingimuste valguses muuta ja ajakohastada. Tegeletakse ka andmete kogumise protsessiga ja tehakse statistika parema kvaliteedi nimel koostööd nende osapooltega, kes seda andmestikku nö toodavad. Vaadat...
Lisateave

Dokumendihaldussüsteem kui ettevõtte mälu oluline osa

Dokumendihaldus on standardis EVS-ISO 15489-1:2004 defineeritud kui halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentide alalhoidmisega (Anniko et al 2012, lk 5). Efektiivne dokumendihaldus kindlustab selle, et dokumendid on kättesaadavad kasutamiseks siis, kui on vaja ning tagatakse privaatsus, konfidentsiaalsus ja üleliigsed dokumendid vajadusel hävitatakse. Dokumendil on alati mingi väärtus, mis on dokumendi säilitamise peamiseks põhjuseks. Dokumentide hea haldamine eeldab, et organisatsioonis teatakse selgesti, milliseid dokumente ja kui kaua peab alal hoidma. See kehtib kõigi dokumentide kohta, olenemata sellest, kas tegu on paber või digitaaldokumentide, teksti-, pildi- või muud tüüpi dokumentidega (Anniko et al 2012, lk 6). Dokumendisüsteem kujuneb informatsioo...
Lisateave