Kuidas hakata uuesti II pensionisambasse panustama? Mõned ideed on...


Delfi Ärileht käsitleb probleemi, kus paljud II pensionisambast lahkunud inimesed soovivad sinna uuesti panustama hakata, kuid kehtiv 10-aastane piirang takistab seda. Tuleva Fondide AS-i küsitlus näitas, et suur osa lahkunutest peab seda piirangut ebaõiglaseks. Rahandusminister Jürgen Ligi on teinud ettepaneku piirangu lühendamiseks ja kuigi see ei kajastu uue valitsuse koalitsioonileppes, loodetakse selle üle arutleda.

Praegu saavad II sambast raha välja võtnud isikud uuesti kogumist alustada alles 10 aasta pärast, kuid kaalumisel on selle perioodi lühendamine viie aastani. Tuleva kogujate seas läbi viidud uuringu kohaselt toetab enamik vastanuid taasliitumisperioodi lühendamist ja nad tõid välja kolm peamist põhjust.

Esiteks, inimesel peaks olema vabadus ise otsustada oma raha üle. Kui on antud õigus II samba vara kasutada, peaks olema ka õigus sinna raha koguda ilma pikkade piiranguteta. Paljud vastajad rõhutasid, et pensioniks kogumine peaks olema vabatahtlik ning liitumisel ja lahkumisel ei tohiks olla takistusi.

Teiseks, kiirem taasliitumise võimaldamine oleks kasulik nii riigile kui ka ühiskonnale. Kehtiv ajaline piirang ei mõjutanud oluliselt inimeste lahkumisotsust, kuid see takistab neil uuesti kogumist alustada ja oma tulevikku kindlustada. Vastajate arvates on 10 aastat liiga pikk aeg. Nad leidsid, et kui inimesed saaksid ise pensioniks koguda, oleks see riigile kasulikum, kuna riik ei peaks neid hiljem toetustega üleval pidama.

Kolmandaks, II sambast lahkunute mõtteviis on muutunud. Paljud välja võtnud inimesed kahetsevad oma otsust või kasutasid raha hädavajaduse tõttu ja soovivad nüüd uuesti koguma hakata. Nad on aru saanud, et ise investeerimine ei ole alati lihtne ja tootlus ei pruugi olla hea.

Lisaks väljendati muret võimaliku ebavõrdse kohtlemise ees taasliitumisel. Kardetakse, et uutel tingimustel ei pruugi riik enam suunata 4% sotsiaalmaksust taasliitujate II sambasse, mida peetakse ebaõiglaseks karistuseks varasema otsuse eest. Seetõttu tuleks taasliitumine võimaldada senistel tingimustel, et säilitada usaldust pensionisüsteemi vastu.

Üldiselt ei saa 150 vastuse põhjal teha laialdasi järeldusi, kuid taasliitumise võimaldamise kasuks on mitmeid tugevaid argumente. Põhjused, miks taasliitumist piirati, on osutunud ebaadekvaatseks. Samuti ei ole ohtu, et inimesed hakkaksid piirangu lühendamisel II sambast sisse-välja käima, kuna seadus lubab kogumist alustada vaid kaks korda.

Peamine takistus 10-aastase piirangu lühendamisel on raha. Kui inimesed hakkaksid uuesti koguma, läheks 4% sotsiaalmaksust taas II sambasse, mis vähendaks riigi maksutulu. Piirang lükkab selle kulu edasi, kuid loodetakse, et see ei saa koalitsioonikõnelustel määravaks.


Allikas: Delfi Ärileht

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõisted

1. Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus Infojuhtimise eesmärk on teha informatsioon kättesaadavaks õigel ajal õigetele inimestele. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja -strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks. Infojuhtimise koostisosadeks peetakse infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist erinevatest allikatest, info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, infotoodete ja-teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist, keskkonnaseiret, informatsiooni edastamist infovajajaile ja informatsiooni eesmärgipärast kasutamist. Teadmusjuhtimist defineeritakse erinevalt. Näiteks Hedlund leiab, et teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, säilitamise, esitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi. Roots jt ...
Lisateave

Info teenused ettevõttes

Info teenuseid pakutakse suurettevõtetes erinevate osakondade abil. Nendeks osakondadeks on näiteks äriprotsesside juhtimisega tegelev osakond, kommunikatsiooniosakond, koolitus- ja arendusosakond ning administratiivosakond. Olenevalt ettevõttest võivad osakondade nimetused pisut erinevad olla, kuid põhieesmärk jääb samaks - toetada ettevõtet erinevate informatsiooniga seotud tegevuste läbi, et saaks paremini saavutada ettevõtte eesmärgid. Äriprotsesside juhtimise osakond tegeleb näiteks teeninduskvaliteedi ja teenindusprotsesside eest vastutamisega. See tähendab, et kliente teenindavate struktuuriüksustega tehakse tihedat koostööd, et teenindusprotsessid luua ja need korrektselt kirja panna. Kui toimuvad suuremad muudatused, siis on vaja ka teenindusprotsessid üle vaadata ja neid uute tingimuste valguses muuta ja ajakohastada. Tegeletakse ka andmete kogumise protsessiga ja tehakse statistika parema kvaliteedi nimel koostööd nende osapooltega, kes seda andmestikku nö toodavad. Vaadat...
Lisateave

Dokumendihaldussüsteem kui ettevõtte mälu oluline osa

Dokumendihaldus on standardis EVS-ISO 15489-1:2004 defineeritud kui halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentide alalhoidmisega (Anniko et al 2012, lk 5). Efektiivne dokumendihaldus kindlustab selle, et dokumendid on kättesaadavad kasutamiseks siis, kui on vaja ning tagatakse privaatsus, konfidentsiaalsus ja üleliigsed dokumendid vajadusel hävitatakse. Dokumendil on alati mingi väärtus, mis on dokumendi säilitamise peamiseks põhjuseks. Dokumentide hea haldamine eeldab, et organisatsioonis teatakse selgesti, milliseid dokumente ja kui kaua peab alal hoidma. See kehtib kõigi dokumentide kohta, olenemata sellest, kas tegu on paber või digitaaldokumentide, teksti-, pildi- või muud tüüpi dokumentidega (Anniko et al 2012, lk 6). Dokumendisüsteem kujuneb informatsioo...
Lisateave