Eesti on diislikütusemaa, kus aastas müüakse 700 miljonit liitrit diislikütust

Nafta maailmaturuhinna järsk langus seoses USA poolt kehtestatud tollidega ei ole kohe märgatav Eesti tanklate kütusehindades. Alexela äriarendusjuht Tarmo Kärsna selgitab, et see on tingitud Eesti kütusemüüjate kasutatavast kolmepäevase keskmise hinna arvutamise mehhanismist. See tähendab, et isegi kohese hinnalanguse korral mõjutavad lõpphinda veel kahe eelneva päeva kõrgemad hinnad.

Lisaks maailmaturuhinnale ja kolmepäevasele keskmisele mõjutavad kütusehinda veel dollari kurss, rafineerimistehase marginaalid, logistikakulud, biokomponendi hind ja maksud, mis moodustavad lõpphinnast suure osa (60-65%). Samuti on oluline jaemüüja marginaal, mis on fikseeritud sentides, mitte protsentides. Seega ei ole lihtne seos maailmaturuhinna ja tanklahinna vahel otseselt leitav.

Suurem osa (80%) Eestis müüdavast kütusest pärineb Leedust Mažeikiai tehasest, mida kontrollib Poola energiaettevõte Orlen. See annab Orlenile Eesti turul märkimisväärse mõjuvõimu, kuigi Kärsna sõnul on Orleni müügihind kõikidele Eesti jaekettidele sama. Siiski eksisteerivad mahuallahindlused, mis tähendab, et suuremad ostjad saavad aasta lõpus parema hinna.

Kütus jõuab Eestisse Orleni terminalist, kust kohalikud ketid seda iga päev ostavad. Logistikud jälgivad pidevalt hindade muutusi ja püüavad languse ootuses ostudega viivitada, et vältida kallima kütuse sisseostmist, tagades samal ajal varud suure nõudluse perioodidel.

Kärsna sõnul on Eesti diislikütusemaa, kus aastas müüakse 700 miljonit liitrit diislikütust ja 300 miljonit liitrit bensiini. Kütuseturu kasv on aga peatunud peamiselt idavedude vähenemise ja linnatranspordi ülemineku tõttu gaasile ja elektrile. Kärsna ei prognoosi fossiilkütuste tarbimise kiiret vähenemist.

Ta usub, et üleminek elektriautodele saab olema aeglane ja diislikütust müüakse Eestis veel 2040. aastal. Sisepõlemismootorid jäävad tema hinnangul kasutusse isegi 2050.–2060. aastateni. Kärsna toob näiteks Norra paradoksi, kus diislikütuse tarbimine on kasvanud hoolimata kõrgest elektriautode osakaalust. Ta ennustab, et bensiini tarbimine hakkab Eestis vähenema umbes 2027. aasta paiku.

Elektriautode laadimist takistavad majanduslikud (võrgutasud) ja praktilised (kortermajade laadimisvõimalused) probleemid. Kärsna ei usu, et elektrimüük kompenseerib kütusemüügist saadavat tulu, kuna enamik laadimist toimub kodus ja avaliku laadimise läbilaskevõime on piiratud. Alexela investeerib kiirlaadijatesse eesmärgiga muuta ärimudelit – laadimine on peibutis, et teenida tulu muude teenuste (toit, jook) müügist.

Euroopa Liidu direktiivid, nagu RED3, sunnivad kütustesse segama üha rohkem ja kallimaid biokomponente, mis tekitab ebakindlust turul. Arutlusel on mahupõhine või kasvuhoonegaaside põhine lähenemine biokütuste osakaalu määramisel. Tulevikus suurendavad fossiilkütuste hinnasurvet ka diisliaktsiisi tõusud ja 2027. aastast rakenduv ETS2 süsinikuhind transpordile. Kärsna ei usu, et Eesti suudab ETS2 rakendamist edasi lükata.

Kuna vedelkütuste müük on pikas perspektiivis kahanev äri, otsivad kütusemüüjad uusi ärimudeleid ja investeerivad alternatiivsetesse energialahendustesse, nagu elektri- ja vesinikutanklad. Alexela eesmärk on siduda erinevad energialahendused tervikuks, pakkudes klientidele mugavaid teenuseid ja suurendades seeläbi klientide lojaalsust.

Allikas: Delfi Ärileht