Kas tehisintellekt (AI) võib aidata kaasa neljapäevase töönädala levikule?

Rõhutatakse, et AI ise ei ole lahendus, mis automaatselt reedese tööpäeva kaotaks. Tulemus sõltub hoopis teadlikust juhtimisest ja AI eesmärgistamisest. Kuigi AI suudab automatiseerida ja on ennustatud säästma spetsialistidele märkimisväärselt aega, sõltub selle reaalne väärtus juhtide ja töötajate kompetentsist. Juhtidel on kriitiline roll suunata AI kasutamine reaalse ärikasu saavutamiseks, mõistes kvaliteetse töö olemust. Ernst & Youngi näide illustreerib, kuidas AI aitas selgete eesmärkide ja protsesside abil analüüsimisaega vähendada kvaliteeti kaotamata.

Neljapäevase töönädala potentsiaali kinnitab rahvusvaheline kogemus, näiteks Ühendkuningriigi katse, kus enamik osalejaid jätkas uue korraga. Lühem nädal tõi kaasa produktiivsuse kasvu paranenud fookuse, vähemate koosolekute ja eesmärgipärasema töö kaudu, samuti kasvas töötajate heaolu ja vähenes stress ning töölt lahkumine. Mõned ettevõtted, mis on lühemale nädalale üle läinud, peavad AI-d võtmeteguriks selle võimaldamisel, ja töötajad on optimistlikud AI võime suhtes neljapäevase nädala reaalsuseks muuta.

AI pakutav ajavõit kätkeb aga ohtu, mida nimetatakse “kiirenduse lõksuks”. See tähendab, et tehnoloogiaga vabanenud aeg täitub sageli uute, vähemtähtsate ülesannetega, luues tegeliku kasuta näilise hõivatuse, mida AI võib isegi võimendada uue töö genereerimisega. Selle lõksu vältimiseks on vajalik selge juhtimisstrateegia: kommunikeerida eesmärki (vähem tunde, sama tulemus), keskenduda tulemustele, mitte kulutatud tundidele, ja suunata võidetud aeg teadlikult kasvu, heaolusse või lühematesse töötundidesse. See nõuab ranget prioriteetide seadmist ja fookuse kaitsmist.

Kolm peamist strateegilist suunda AI rakendumisel:

  1. Konservatiivne: AI kui tõhususe tööriist valitud valdkondades, osaline lühem nädal.
  2. Tasakaalukas: AI kui inimvõimete laiendaja, töö liigub suurema väärtusega ülesannetele; juhtide valik, kas võidetud aeg kasutatakse uute ülesannete või tööaja vähendamiseks.
  3. Julge: Kaheldakse, kas neljapäevane nädal on piisavalt radikaalne; AI võib viia töö tähenduse ümbermõtestamiseni, liikudes tulemuspõhisele mudelile, mis nõuab töö hindamise ja tasustamise muutmist.

Kokkuvõttes on võidetud aja kasutamine AI abil: olgu selleks siis rohkem puhkeaega, loovamad ülesanded või sisulised strateegilised projektid. Juhid, kes suudavad AI abil saavutatud ajavõidu muuta nii äritulemusteks kui ka töötajate heaoluks, loovad olulise konkurentsieelise. See on võimalus Eesti ettevõtetele ühendada tipptasemel tulemused inimlikuma töökorraldusega, nagu neljapäevane töönädal. Küsimus on, kes selle tee esimeste seas ette võtab.


Allikas: Äripäev

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõisted

1. Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus Infojuhtimise eesmärk on teha informatsioon kättesaadavaks õigel ajal õigetele inimestele. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimine on organisatsiooni infopoliitika ja -strateegia väljatöötamine, sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks. Infojuhtimise koostisosadeks peetakse infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist erinevatest allikatest, info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks, infotoodete ja-teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist, keskkonnaseiret, informatsiooni edastamist infovajajaile ja informatsiooni eesmärgipärast kasutamist. Teadmusjuhtimist defineeritakse erinevalt. Näiteks Hedlund leiab, et teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, säilitamise, esitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi. Roots jt ...
Lisateave

Info teenused ettevõttes

Info teenuseid pakutakse suurettevõtetes erinevate osakondade abil. Nendeks osakondadeks on näiteks äriprotsesside juhtimisega tegelev osakond, kommunikatsiooniosakond, koolitus- ja arendusosakond ning administratiivosakond. Olenevalt ettevõttest võivad osakondade nimetused pisut erinevad olla, kuid põhieesmärk jääb samaks - toetada ettevõtet erinevate informatsiooniga seotud tegevuste läbi, et saaks paremini saavutada ettevõtte eesmärgid. Äriprotsesside juhtimise osakond tegeleb näiteks teeninduskvaliteedi ja teenindusprotsesside eest vastutamisega. See tähendab, et kliente teenindavate struktuuriüksustega tehakse tihedat koostööd, et teenindusprotsessid luua ja need korrektselt kirja panna. Kui toimuvad suuremad muudatused, siis on vaja ka teenindusprotsessid üle vaadata ja neid uute tingimuste valguses muuta ja ajakohastada. Tegeletakse ka andmete kogumise protsessiga ja tehakse statistika parema kvaliteedi nimel koostööd nende osapooltega, kes seda andmestikku nö toodavad. Vaadat...
Lisateave

Dokumendihaldussüsteem kui ettevõtte mälu oluline osa

Dokumendihaldus on standardis EVS-ISO 15489-1:2004 defineeritud kui halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentide alalhoidmisega (Anniko et al 2012, lk 5). Efektiivne dokumendihaldus kindlustab selle, et dokumendid on kättesaadavad kasutamiseks siis, kui on vaja ning tagatakse privaatsus, konfidentsiaalsus ja üleliigsed dokumendid vajadusel hävitatakse. Dokumendil on alati mingi väärtus, mis on dokumendi säilitamise peamiseks põhjuseks. Dokumentide hea haldamine eeldab, et organisatsioonis teatakse selgesti, milliseid dokumente ja kui kaua peab alal hoidma. See kehtib kõigi dokumentide kohta, olenemata sellest, kas tegu on paber või digitaaldokumentide, teksti-, pildi- või muud tüüpi dokumentidega (Anniko et al 2012, lk 6). Dokumendisüsteem kujuneb informatsioo...
Lisateave