InfiBird Infojuht

Tööandjad võimaldavad kontoritöötajatel vahel ka kaugtöö abil tööd teha. Töötaja teeb seda kas kodukontorist või mõnest muust talle sobivast asukohast, kus korralik internetiühendus on olemas ja vajalikud seadmed käepärast. Kuidas planeerida kontori rutiinist eemal olles oma tööpäevi ja töönädalaid? Sellest kirjutangi lähemalt. Esmalt on vaja läbi mõelda, kas tööaeg ja töötunnid peaksid jääma samale ajale tavapärase kontori tööajaga. Siin tuleb jälgida, kellega on vaja päeva jooksul suhelda, kelle jaoks Sa pead kättesaadav olema, kas kodused pereliikmed ja lähedased on võimalik töö ajal eraldada nii, et oled omaette ruumis ja uks on vahelt kinni kuni Sa töötad. Olles kaardistanud, kellega on vaja tööpäeva jooksul suhelda saad edasi liikuda plaanide tegemisel. Pole üldse halb mõte teha tööd tavapärasel 9-17 või 8-17 ajavahemikus, sest sel juhul saadki suhelda ja olla kättesaadav nii e-kirja, Chati, Skype kui ka telefoni teel oma kolleegidele. Nad ei märkagi, et Sind kontoris pole,...

Olen lapsepõlve veetnud maal kasvades ja koolis käies. Olid ajad, kui hommikul sai kodunt kooli mindud, pärast tundide lõppemist koori laulu oodatud või mõnel muul päeval hoopis muusikakooli tundidesse mindud. Tol ajal see kõik meeldis mulle. Oli väsitav, kuid sain hakkama. Praegu näen õudusunenägusid, et pilli õpetaja ootab mind tundi, aga mul pole pilli kaasas ja tundi kohale ma ei lähe… Selline tegutsemise tahe on kasvatanud jonnakust, et oma tahtmine tuleb ikka saada. Maksku mis maksab. Maal elades ei tunnetanud, et tempo oleks liiga kiire olnud või muud sellist. Hea oli õppida ja inimeseks kujuneda ning kasvada. Suvi oli aeg sellisest elutempost puhkamiseks ja 3 kuud suvevaheaega kulus alati marjaks ära. Selliselt kujunes suvine aeg minu lemmikaastaajaks ja seda on täheldanud ka mu vanemad, et suvel on elu lust ja lillepidu minu jaoks. Maakodus on tegemist ja tööd rohkem, kui üks või kaks inimest jõuab ära teha nt palgatöö kõrvalt. Kevadel on tore õues toimetama hakata. Ko...

Olin kaotanud töö. Aastal 2012 olin tööhõive mõttes tegelemas ainult oma magistrantuuri õpingutega. Olin aru saanud, et valitud eriala (infoteadus) on just see, millega ma tahan edaspidi tegeleda. Seega soovisin õpingute ajast maksimumi võtta ning iga hinna eest vältida nö poole vinnaga õpingute läbimist. Tulemused olid märkimisväärselt paremad ja motivatsiooni jätkus. Jõudis kätte kevad. Olime seltskonnaga kartulipõllul mugulaid mulda sättimas. Päeva lõpu poole isa rääkis, et Prangli saarest hea tuttav helistas, kes rääkis, et turismitalus on nii palju tööd, et tegelikult oleks abikäsi vaja. Kuidagi läks nii, et pakkusin ennast ja see abi võetigi vastu. Sel ajal isa käis suve jooksul sagedasti Prangli saarel ka ise ja logistiliselt oli ta valmis sõidutama mind sadamasse, et saaksin sealt postipaadiga edasi sõita. Vahel oli ka isa purjekaga võimalik seilata. Seega Prangli saarele ma kohale sain, samas turismitalus pakuti öömaja ja süüa pererahva poolt ning minu ülesandeks jäi põhil...