Olles InfiBirdis sisuloome kirjutaja-toimetaja ning
õppides samal ajal ettevõtlus ja projektijuhtimist, siis on hea tuua siia
ettevõtte blogisse mõni jutt sellest, mida õpetatakse tudengitele
projektijuhtimise ja ettevõtlus erialal erinevate infohalduse, juhtimise ja
suhtekorralduse teemadel. Muidugi toon välja ka selle, kas need teadmised, mis
tudeng neil teemadel saab ühtivad praegu tööturu vajadustega. Saagu kohe ära
mainitud, et mida rohkem uurida, seda rohkem me mõistame, et kõige lähimad
tööturu pakkumised nende teemade ja vajaduste puhul on turundus- ja
kommunikatsioonispetsialistid.
Ettevõtlus ja projektijuhtimist õppivad tudengid
saavad endale peale lõpetamist erinevad teadmised ja oskused, mis on seotud
ettevõtluse ja projektijuhtimisega. Seal hulgas õpetatakse neile ka erinevaid
võtteid, kuidas midagi juhtida, kuidas suhelda oma klientidega, meeskonna ja
iseendaga. Samas antakse ka mõningaid nippe, kuidas saaks infohaldust paremini
enda jaoks ära kasutada. Peamised oskused ja teadmised, mida õppejõud
tudengitele edastavad on seotud kommunikatsiooni või erinevate majandusalaste
teadmistega. Tuleb tõdeda, et igal ettevõtjal on vaja mingeid erialaseid
teadmisi, kuid ainult ettevõtja teadmistega hakkama ei saa. Nii on oluline ka omada
mõningaid teadmisi, mis on seotud infohalduse ja juhtimisega. Kui uurida
erinevaid töökuulutusi on ikka ja jälle puudus noortest spetsialistidest ja
juhtidest, kellel oleks olemas vähemalt 5-aastane töökogemus, kahe erineva
kõrgharidusega. Kuid sellest ei piisa. Kõrgharidus annab tudengile vaid osa
tema oskustest ja teadmisest, mis tuleks endale selgeks teha ja saada.
Tööturul ringi vaadates võib leida selliseid
tööpakkumisi, kus on vaja erinevaid teadmisi, mida annavad näiteks suhtekorralduses
õpitu. Selliseid teadmisi vajavad erinevate ettevõtete
kommunikatsioonispetsialistid või miks mitte ka turundajad. Miks ma arvan, et
just need näited on siia sobilikud? Olles õppinud aineid, milleks on infopädevuse
alused ja digipädevuse alused, siis saan oma kogemustest lähtuvalt öelda, et
need kaks annavad suurepärase põhja, et hakata tegelema kommunikatsiooni ja
turundamisega. Eelkõige siiski turundamisega, sest turundajal on vaja
igasuguseid infootsinguid ja allikaid, kus ja kuidas ettevõtet nähtavaks teha.
Samas ei saa kommunikatsioonispetsialist hakkama ilma suhtekorralduseta. Küsid
miks ja otsid vastust? Kohe räägin sulle täpsemalt.
Kommunikatsioonispetsialistide ülesanneteks on
enamasti suhtluse koordineerimine, mis toimub meeskonna ja juhi vahel, meediaga
suhtlemine, avalike esinemiste läbiviimine ning kindlasti erinevate kampaaniate
tegemine. Samas võib spetsialisti ülesandeks olla ettevõtte sotsiaalmeedia
haldamine. Kust kommunikatsioonispetsialist endale need teadmised ja oskused
saab? Jah muidugi peaksid mingid alged olemas olema ka juba varem, kuid
infohaldamine, juhtimine ja suhtekorraldus annavad oma osa juurde. Näiteks
suhtekorralduse puhul antakse tudengile edasi mitmeid erinevaid eneseväljenduse
viise ja ka ideid, kuidas teistega suhelda. Seal hulgas meediaga, meeskonnaga
ja juhiga, miks mitte ka sotsiaalmeedias. Tudeng, kes kavatseb peale lõpetamist
minna õppima kommunikatsiooni on vaja antud oskuseid, et ettevõtet vee peal
hoida ning konkurentidest eristuda. Samas leian ka, et juhtimine ja sealsed
moodused, erisugused nipid jms, tulevad ükshetk tööturul kasuks, kui tudeng on
otsustanud end kuhugi tööle kandideerida.
Milliseid aineid, mis on seotud juhtimisega saaks
tudeng enda oskustest ja teadmistest lähtuvalt tööturul ära kasutada? Olles
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudeng ja läbides aineid, milleks olid protsessi-
ja projektijuhtimine ning digipädevuse alused, saan öelda, et nende ainete
teadmised ja oskused aitavad noorel tudengil tööturul leida endale meeldiva
eriala või midagi sellega seonduvalt. Protsessi- ja projektijuhtimine annab
tudengile aimu, kuidas toimub erinevate projektide koostamine (sh saab teada,
kui keeruline ja lõbus see korraga on), samas saab teada, milliseid ülesandeid
ja oskusi on vaja erinevatel juhtidel (projektijuht, protsessi omanik jms), et
tööturul hakkama saada. Miks ma tõin välja digipädevuse alused? Eelkõige
sellepärast, et see on selline aine, mille kaudu on võimalik tudengil õppida
kõike, mida võib vaja minna ühel oma ala parimal turundusspetsialistil.
Turundusspetsialistil on vaja teada erinevaid
andmekaitsega seotud aspekte, samas ei ole ka üleliia, kui spetsialist teab,
kuidas teha lugema kutsuvaid postitusi, reklaame ning millised ohud võivad ees
oodata. Kõike seda saab näiteks endale rohkem kinnistada just nimel digipädevuste
alused ainega. Ei oma tähtsust, kas tudengil on varasemalt olemas erinevad
oskused ja teadmised, kuidas internetis toimetada, mida tuleb kontrollida jms,
sest antud ainega saab igaüks endale kinnistada seda, mida on varasemalt
teadnud. Samas saab uusi ja huvitavaid teadmisi, mida töötades ära kasutada.
Näiteks saab tudeng endale juurde info- ja kirjaoskust, isegi kui see on
varasemast olemas, siis saab ta seda kinnistada ning mõningal määral uusi
nippe, kuidas paremini infoga ümber käia. Muidugi on vaja ettevõtlust õppides
ka suhtlust ja koostööd digikeskkonnas, mitte ainult silmast silma suheldes või
füüsiliselt koostööd tehes. Ei puudu ka digiturvalisus ega probleemide
lahendamine. Isiklikult arvan, et ükskõik, mida hakkab tudeng hiljem tegema,
tulevad talle eespool nimetatud teemadega kaasa antavad teadmised igal töökohal
kasuks.
Juhtimine, suhtekorraldus ja digipädevus oskused ning
teadmised on peamised tööturul olevate töökuulutuste nõudmised. Praegu leidub
erinevates töökuulutuste platvormidel mitmeid tööpakkumisi, kus oleks inimesel
sh tudengil, võimalus võtta kasutusse enda juhtimisoskused ja suhtekorraldus.
Head näited CV-Keskusest on projektijuhtide, juhatajate, vanemteenindajate
töökuulutused. Usun, et nendel ametikohtadel tuleks kasuks mõni protsessi- ja
projektijuhtimise nipp, mida tudengina õpid. Samas aitavad kaasa ka
suhtekorraldus ja digipädevus. Eriti hea kasutusvaldkonna leiab neile mõne
juhataja või vahetusevanema tööpakkumisest.
Enamus teavad, et peamised infohalduse ülesanded, mida
koolides üliõpilastele antakse, on seotud erinevate infootsingute, andmete
kogumisega ja nende haldamise ning ka kirja panemisega. Kui õpid ettevõtlust ja
projektijuhtimist ei saa mõelda, et antud erialal on vaja ainult nutikust ja
pisut mõjuvõimu, mis sind konkurentidest eristab. Mida saab veel infohaldamise
juures silmas pidada? Tudengeid õpetatakse kasutama erinevate allikate
informatsiooni, leidma sobivaid märksõnu ja muid vajalikke teabega seotud
aspekte. Näiteks saab infohaldamisest meeletult kasu tudeng, kes plaanib peale
ettevõtlust hakata ise ettevõtjaks või hoopiski mõne ettevõtte turundajaks,
sest teadmised, mis lõpetanu saab infohaldusest ja suhtekorraldusest annavad
talle mitmeid erinevaid võimalusi. Kuid see ei ole veel kõik.
Miks läheks ühel tudengil vaja eespool nimetatud
teemasid ning kuidas ta neid tööturul hiljem kasutada saab? Kuna enamasti
kasutab tudeng infohaldamist terve kooliaja, siis tasub sealseid teadmisi
talletada ka edaspidi. Eriti vajalik on infohaldamise teema
raamatukoguhoidjatel, mistõttu leiabki tööturul tihti antud tööpakkumisi.
Tunned huvi miks? Muidugi on oluline, et info käsitlemise juures tuleks osata
teavet otsida ning seda analüüsida, kuid see pole ainukene, mida tudengitele
õpetatakse. Peamised tööturuga ühtsed vajadused, mida tudeng infohaldamisel
saab on selle otsing, erinevate allikate kontroll ning nende kasutusviis. Samas
mängib olulist rolli antud teema juures ka erinevate andmete säilitamine.
InfiBird on varem kirjutanud infopäringu ja märksõnade
kohta artikli, kus saab täpsemalt teada, miks on informatsioon oluline. Saab ka
öelda, et ükskõik, millisele töökohale minna, läheb inimesel vaja
infohaldamist, mistõttu tasuks tudengil võimalikult palju antud teema puhul
kaasa mõelda ja teha. Vajadusel ka juurde otsida erinevat teavet, kui jääb
puudu. Andmete, sh erineva info haldamine ja käsitlemine on oluline isegi
ettevõtte juhtidele, kes tegelevad päevast päeva ettevõtte sisese infoga - hallates
oma töötajate andmeid, klientide erinevaid andmeid, toodete ja teenuste infot.
Kõiki neid haldamisi, kontrollimisi ja töötlemisi, saab teha vaid juhul, kui juht
on selles pädev. Seega tasuks igal tudengil kuulata, mida tema õppejõud
räägivad, sest kunagi ei tea, millal tal endal neid teadmisi ja oskuseid vaja
läheb.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et ettevõtlus tudengitele
antavad teemad nagu suhtekorraldus, infohaldus ja juhtimine, annavad tudengile
piisavalt palju teadmisi, et tööturu vajadustega sobituda. Ei oma tähtsust, kas
inimene juba teab varasemalt mõningaid vajalikke ideid ja nippe, kuidas
infohalduse, suhtekorralduse või juhtimisega hakkama saada, sest õppejõudude
poolt antavad tagasisided, pakkumised ja ütlused annavad tudengile suure
pagasi, millega edaspidi toime tulla. Ettevõtluse erialal omandatud teemad
tulevad kasuks mitmel erineval erialal, pakkudes vastavalt ametikohale
sobilikke või iseloomulikke olukordi, kus tuleb koolis õpitud teadmisi ja
oskusi kasutada.
Blogi artikli autor: Angelina Täker
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar