Infooskused
Infooskused on
oskused, mille abil aru saada, millal on informatsiooni vaja ning seda tulemuslikult
otsida, hinnata, kasutada ja edasi anda.
Kõigepealt: kas infot on üldse vaja? Kuigi me vajame infot väga tihti ja erinevate
probleemide lahendamiseks, kaevume mõnikord infosse asjatult ja teeme oma elu
sellega liialt keeruliseks. Aga kui päriselt on vaja? Siis tuleb esimese
sammuna aru saada, milliseid allikaid kasutada. Kui vajame statistikat, siis
pole tõenäoliselt suurt mõtet otsida seda internetifoorumitest või küsida
sõbralt. Tõenäoliselt, sest mine tea, võib ju olla olukordi, kus just
foorumipostitus selle vajaliku statistikani viib või on too sõber otsitava
statistika asjus ekspert ning oskab kiirelt just selle õige allikani viia.
Samas, kui tahame teada näiteks kasutajakogemust, siis seda pole kindlasti
mõtet Exceli tabelitest otsida. Muidugi ei pruugi alati piisata vaid üht tüüpi
allikatest, oleneb, millist probleemi lahendada tuleb. Võibolla läheb meil
tarvis nii Exceli tabeleid, foorumipostitusi kui sõbra ja eksperdi nõuandeid.
Edasi, juba teades, mis allikaid on vaja, tuleb neid ka kuidagi kasutada. Aga
kuidas? On vaja strateegiat, sest kaootiliselt infot läbi närides me ilmselt
kuhugi ei jõua või siis võtab see kaua aega.
Kui me teame,
millist infot meil vaja on, kust ja kuidas seda otsida, siis võib eeldada, et
otsingute tulemusel me midagi ka leiame. Ainult et, sõltuvalt kasutatud
allikatest ei ole kogu see informatsioon, mis nüüd meie käsutuses on, alati
sama kaaluga. Leitud info usaldusväärsuse tasemed varieeruvad ja meil tuleb
hinnata, mis on piisavalt usaldusväärne ja mis mitte. Info hindamine ei ole
tänapäeva maailmas alati niisama lihtne ning see nõuab teatud eelteadmisi eri
tüüpi allikate kohta, info kallutatuse põhjuste ja tagajärgede hoomamist,
mõistmist, kuidas ja miks usaldusväärsus varieerub.
Olulisemad aspektid, mida infot hinnates arvesse võtta on sihtrühm (kellele on
see info suunatud), keelekasutus ja stiil (kirjalike allikate puhul ei tekita
ebakorrektne või vigane keelekasutus kindlasti usaldusväärsust), kallutatus
(kas ja kuivõrd täidab info mingit konkreetset eesmärki), usaldatavus (info
autor ja millisest allikast see pärineb) ning samuti ajakohasus (kas võib
näiteks tegu olla juba vananenud, kaasajastamata informatsiooniga).
Pärast rasket või
kerget hindamisprotsessi tuleb lõpuks eriti oluline osa: kasutamine. Meil oli
probleem, otsisime infot, et seda lahendada, usaldusväärne info on nüüd olemas
ja ega ei olegi muud kui rakendama. Aga… mõnikord on justkui kogu vajalik info
olemas, aga selle rakendamine ei tule hästi välja. Selle põhjuseid võib olla
erinevaid, näiteks ei ole piisavalt aega, et infot parimal viisil ära kasutada
või oleme võtnud hammustamiseks liialt suure tüki ehk käib probleemi
lahendamine meile üle jõu. Või ei oska me infot õigesti kasutada?
Kuidas infooskusi
tööülesannete tulemuslikuks täitmiseks rakendada?
Informatsiooni
võib kasutada instrumentaalselt – näiteks andmete kasutamine eelarve
koostamiseks – või afektiivselt, tundeid mõjutavalt, näiteks võib info, mida
saame jutuajamisest sõbraga, motiveerida meid mõnd tööülesannet täitma või
hakata tegelema uue projektiga. Informatsiooni defineeritakse kui andmeid, mida
me saame kõigi viie meele ning mõtlemise abil ning mida kasutame maailma
mõtestamiseks. Oluline on just kasutamise aspekt. Viisid, kuidas infot
kasutada, on väga erinevad ning sõltuvad inimese eelteadmistest, tema
tundeseisundist – näiteks tujust ja motivatsioonist, vaimsetest võimetest ning
olemasolevatest oskustest. Ka olukorrad, kus infot kasutada, on varieeruvad.
Mõnikord on vaja seda rakendada näiteks kindla oskuse omandamiseks või eesmärgi
saavutamiseks. Või hoopiski ideede genereerimiseks. Ka on infot aeg-ajalt vaja
kasutada millegi kinnitamiseks, valideerimiseks või hoopiski tulevikusündmuste
prognoosimiseks. Loomulikult on sageli need kasutusviisid omavahel mitmel eri
viisil seostunud. Näiteks info kliimamuutuste kohta on vajalik tulevikus
toimuda võivate muutuste prognoosimiseks, nende potentsiaalsete stsenaariumite
teadmine loob vajaduse luua konkreetsed kliimaeesmärgid ning olemasolev info
aitab samas ka genereerida ideid nende eesmärkide saavutamiseks – näiteks
leida, mil viisil on kõige efektiivsem kasvuhoonegaaside teket vähendada.
Nii et me võime
infot kasutada väga erinevatel viisidel ning eri eesmärkide täitmiseks. Info
kasutamisel on oluliseks aspektiks kontekst, mille raames infoga seotud
probleem üles kerkib. See kontekst mõjutab paljuski kõiki erinevaid infooskuste
osi. Näiteks, töötades organisatsioonis, kus lahendamist nõudvad probleemid on
pigem struktureerimata ning kus on oluline loovus, võivad uued ideed tihti
tekkida vestlustest kolleegidega ning seetõttu on kolleegid seal oluliseks ning
ehk isegi peamiseks infoallikaks. Samas, teist tüüpi töökohas, kus tööülesanded
on väga konkreetsed, struktureeritud ega nõua lahendamiseks loovust, on märksa
olulisemaks teist tüüpi infoallikad, näiteks veebipõhised andmebaasid. Sellist
tüüpi ülesannete puhul kolleegid põhiliseks infoallikaks olla ei saa. Seega
sõltub infooskuste rakendamisel esmalt väga palju meie töö iseloomust – see
määrab ära juba selle, kust – või vähemalt mis tüüpi allikatest – me peaksime
lahendusi otsima. Töö iseloom ning sellest tulenev konkreetne probleemiasetus
määrab ära ka selle, kuidas infot kasutada. Loovust nõudva töö puhul on küll
see määrav raamistik märksa laiem ning nii infoallikad kui info kasutusviis
jäävad paljuski töötaja enda kontrollida.
Info tulemuslikuks
kasutamiseks on oluline infopädevus ehk kõikide eelpool kirjeldatud infooskuste
hea valdamine. Tuleb eristada, millal on infot vaja ja millal ei ole, kust ja
kuidas seda otsida, kuidas hinnata. Lisaks on oluline osata kättesaadud infost
tähendust luua ehk seda loogiliselt süstematiseerida ja sünteesida. Ning ka
oskus kasutada infot väärtuse kasvatamiseks. Hilisemas etapis tuleb mõelda ka
info jagamise viisidele ning info ja infotehnoloogia vastutustundlikule ja
eetilisele kasutamisele.
Kõik need oskused on komplekssed, nõuavad näiteks kriitilist mõtlemist, loovat
mõtlemist, põhjendamisvõimet, sotsiaalseid vilumusi, samuti arvutioskusi, oskusi
andmekogude – nii füüsiliste (raamatukogud) – kui digitaalsete kasutamiseks.
Infooskused juhi
rollis
Juhtide puhul
tuleb arvesse võtta seda, et nende infooskused ei ole olulised mitte ainult
neile endile vaid ka tema alluvatele ning organisatsioonile laiemalt. Ning ka
teistpidi: tema töötajate infooskused on omakorda olulised juhi töös.
Juhi positsioonil on loomulikult olulised kõik eelpool kirjeldatud infooskuste
komponendid – arusaamine infovajadusest, vajalike allikate kindlakstegemine,
info kvaliteedi hindamine ja kasutamine. Küllap veelgi olulisem kui
tavakasutaja puhul on aga info jagamise oskused, efektiivne kommunikatsioon.
Info jagamine on
juhile oluline, samas on ka oluline teha vahet, mida on parajasti vaja jagada
ning mida mitte. Teadagi ei ole meil alati ja igasugust infot vaja. Töötajate
infoga küllastamine mõjub pigem halvasti ning võib juhtida nende tähelepanu
oluliselt kõrvale. Seega on juhile vajalik info kontrollimine ning olenevalt
vajadusest selle edasi jagamine. Info edastamine ei ole vajalik mitte ainult
organisatsioonisiseselt vaid ka välisringis – organisatsiooni klientidele,
meediale jne. Olenevalt organisatsioonist ja selle suurusest ei pruugi juhil
olla võimalik ega vajalikki nii organisatsioonisisese kui -välise
infoedastusega tegeleda. Oluline on siiski teada ja hallata neid põhilisi sõnumeid,
mis sise- ja välisringis liikvele lähevad. Otsese kommunikatsiooni puhul ehk
otsesel töötajate või väliskanalitega suhtlemisel on juhile vajalik aduda, mis
kanalis mis viisil suhelda ja infot sõnastada.
Juhi jaoks on
oluline ka see, et tema töötajad oleksid võimalikult infopädevad. Töötajate
pädevusi on võimalik soodustada ja arendada mitmel viisil ning siin saab juht
nii mõndagi ära teha.
Üks oluline aspekt on tagasiside. See on samuti üks info jagamise tasand ning mõtestatud,
sisukas tagasiside annab töötajale teada, kuivõrd hästi ta on oma oskusi
parajasti kasutanud ning mida võiks veel arendada. Selle info põhjalt saab töötaja
edaspidi oma oskusi täiendada või ka lihtsalt tunda end kindlamalt, kuna on
saanud kinnitust oma pädevusele.
Ka ülesannete delegeerimine arendab töötajate infopädevust. Delegeerimine annab
töötajale võimaluse täita uusi ülesandeid ning see võimaldab õppida ja areneda.
Uute ülesannete ja kohustuste täitmisel tekivad uued oskused. Tööprotsessides
on töötajad sageli silmitsi infolünkadega, mis aga tekitavad muret ja
ebakindlust. Uued ülesanded laiendavad lünki ning ajendavad otsima
mitmesuguseid kanaleid ja infoallikaid, et neid lünki täita. Samuti panevad
uued ülesanded varasemate info jagamise ning töötlemise strateegiate üle järele
mõtlema ning see omakorda võimaldab neid strateegiaid vajalikul viisil muuta,
et uut ülesannet efektiivselt täita saaks. Kogemused, mida töötaja uute
ülesannete täitmisel saab, võimaldavad tal leida teistsuguseid viise info
kasutamiseks ning arendavad tema infooskusi.
Täiendavat lugemist:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar