Maakodu – tõeline pelgupaik

Olen lapsepõlve veetnud maal kasvades ja koolis käies. Olid ajad, kui hommikul sai kodunt kooli mindud, pärast tundide lõppemist koori laulu oodatud või mõnel muul päeval hoopis muusikakooli tundidesse mindud. Tol ajal see kõik meeldis mulle. Oli väsitav, kuid sain hakkama. Praegu näen õudusunenägusid, et pilli õpetaja ootab mind tundi, aga mul pole pilli kaasas ja tundi kohale ma ei lähe…

Selline tegutsemise tahe on kasvatanud jonnakust, et oma tahtmine tuleb ikka saada. Maksku mis maksab. Maal elades ei tunnetanud, et tempo oleks liiga kiire olnud või muud sellist. Hea oli õppida ja inimeseks kujuneda ning kasvada.

Suvi oli aeg sellisest elutempost puhkamiseks ja 3 kuud suvevaheaega kulus alati marjaks ära. Selliselt kujunes suvine aeg minu lemmikaastaajaks ja seda on täheldanud ka mu vanemad, et suvel on elu lust ja lillepidu minu jaoks.

Maakodus on tegemist ja tööd rohkem, kui üks või kaks inimest jõuab ära teha nt palgatöö kõrvalt. Kevadel on tore õues toimetama hakata. Koristamine aias ja kiigeplatsil on puhas rõõm esimestel päikselistel kuivadel päevadel. Lisaks algab ka küttepuude tegemine ja õue riita ladumine, mis pärast kuivamist augusti kuus puukuuri veetakse ja laotakse. Väikene aiamaa lapp saab läbi kaevatud ja peenrad tehtud, kus porgand, kaalikas ja peet, hernes, 2 sorti ube, till, sibulad ja petersell ning salat oma koha leiavad. Kasvuhoonesse istutatakse tomati taimed. Kasvuhoone taga leiavad koha kõrvitsa taimed. Üle talve hoitud seemnekartul pannakse maha ja seejärel algab juba suvine ringiratast ühe ülesandega lõpetan ja teisega jätkan nö loodusega võidu jooksmine, et säilitada seda kaunist ala, mille looduselt saanud oleme ja iseenda jaoks meeldivamaks ning kaunimaks kujundanud.

Maakodu on ideaalne koht inimesele, kes armastab talvel teha arvuti taga kodukontoris tööd, et raha teenida ja kui suvisel ajal jätkub jõudu ja tahtmist käsi mullaseks teha ja aiatöödega end vormis hoida, siis muudame ju Eesti talud taaskord elukõlbulikeks ja kauniteks kodudeks. Kas olete minuga nõus? 😊

Kuidas Prangli saarel turisti eest hoolitsetakse?

Olin kaotanud töö. Aastal 2012 olin tööhõive mõttes tegelemas ainult oma magistrantuuri õpingutega. Olin aru saanud, et valitud eriala (infoteadus) on just see, millega ma tahan edaspidi tegeleda. Seega soovisin õpingute ajast maksimumi võtta ning iga hinna eest vältida nö poole vinnaga õpingute läbimist. Tulemused olid märkimisväärselt paremad ja motivatsiooni jätkus.

Jõudis kätte kevad. Olime seltskonnaga kartulipõllul mugulaid mulda sättimas. Päeva lõpu poole isa rääkis, et Prangli saarest hea tuttav helistas, kes rääkis, et turismitalus on nii palju tööd, et tegelikult oleks abikäsi vaja. Kuidagi läks nii, et pakkusin ennast ja see abi võetigi vastu. Sel ajal isa käis suve jooksul sagedasti Prangli saarel ka ise ja logistiliselt oli ta valmis sõidutama mind sadamasse, et saaksin sealt postipaadiga edasi sõita. Vahel oli ka isa purjekaga võimalik seilata. Seega Prangli saarele ma kohale sain, samas turismitalus pakuti öömaja ja süüa pererahva poolt ning minu ülesandeks jäi põhiliselt köögis toiduvalmistamisel abiks olemine. Tuli ette ka koristamist ja voodilinade vahetamist. Ehk tegin seda mida parasjagu vaja oli ja tegelikult jäi ka vaba aega, et randa jalutama või ujuma minna.

Kuidas siis Prangli saarel ikkagi turisti eest hoolitsetakse? Talu peremees sõidab sadamasse seltskonnale vastu. Paigutab suurde auto kasti inimesed istuma (seal on pingid olemas). Viib nad esmalt koos kottide ja asjadega turismitallu. Seejärel süüakse lõunat, mille koos perenaisega valmistanud olime või viiakse kohe edasi hoopis ekskursioonile ümber saare. Ekskursiooni käigus sõidetakse läbi kõik olulised vaatamisväärsused, mille hulgas on ka maagaasi puurimise koht, kust tänagi immitseb pisut gaasi. Seda gaasi süüdates on võimalik pannil muna praadida.

Pärast ekskursiooni veedavad turistid oma aega enamasti vaid oma seltskonna ringis ning nad grillivad, söövad, käivad saunas, vihtlevad, naudivad päikest, ujuvad, jalutavad, kuulavad muusikat ja kes teab, äkki isegi löövad tantsu. Suvel on ju Eestis pikad „…valged ööd need ahvatlevad kutsuvad kaasa…“ 😊 Teate küll seda laulu. 😉

Kevadest sai suvi ja kätte jõudis jaanipäev. Võib isegi öelda, et Prangli turismitalude jaoks igal pool täismaja aeg. Olin taas seal. Kogesin ja nägin, kuidas saare rahvas jaaniööl pidutseb. Osa noori lasid sõna otseses mõttes liugu libedal porisel alal, nii et vett ja pori lendas kahte lehte. 😊 Mina sellest osa ei võtnud, kuid taoline vaatepilt lõbutsevatest noortest jääb eluks ajaks meelde. Mina tutvusin uute inimestega, kuulasin muusikat ja tantsisin.

Lisaks sellele, et turismitalu peremees ja perenaine oskavad oma turistide ja klientide eest hästi hoolitseda ning suurepärast ja erilist puhkamise ning lõõgastumise kogemust pakkuda, oskavad  tublid organiseerijad olla, jagavad oma parima praktika kogemusi aja planeerimise osas ja on üldse väga soojad, lahked ja muhedad inimesed. 😊

Kuidas ma jõudsin kaugtöö võimaluste juurde?

Mul on pikaajaline kogemus klienditeeninduse valdkonnas töötamisest. Olen töötanud kõnekeskustes, laoruumides, raamatukogudes ja kokku puutunud kliendiga kas silmast-silma teda teenindades või telefoniteel vajalikke kokkuleppeid sõlminud ja infovahetust teinud. Tahan jagada oma kogemust, kuidas mina jõudsin kaugtöö võimaluste juurde ja kuidas olen pika teekonna läbinud, et tänasesse päeva jõuda.

Töötasin poole kohaga raamatukoguhoidjana Tallinnast u 50 km kaugusel asuvas alevis. Suurema alevi sees asub valla raamatukogude võrgustiku nö pearaamatukogu, kus töötab raamatukoguvõrgustiku juht koos kahe raamatukoguhoidjatest kolleegiga. Tol ajal oli meid kokku lausa 4 inimest, kellest kaks töötasid osalise koormusega. Olin oma karjääri alguses ja tegelesin ka erialaste õpingutega Tallinna Ülikoolis infoteaduse erialal. Asjad kujunesid nii, et Tallinnas Keskraamatukogu süsteemis oli mul u 4 kuu pikkune projekti põhine töö tehtud ja samal ajal tegelesin seminaritööle viimase lihvi andmisega ja aasta alguses jaanuaris ma edukalt läbisin kaitsmise. Seega veebruaris sain juba diplomi koopia viia tööandjale.

Ühel päeval rääkisin juhatajaga töö ja palga teemadel ning talle meenus üks kohalikus lehes avaldatud artikkel või kuulutus, mille sisuks oli, et vallas on avatud konkurss inimeste leidmiseks, kes tegeleks kaugtöö keskuste võrgustiku arendamisega ja võtaks enda juhtida vastava projekti teostuse. Mind hakkas see teema huvitama.

Võtsin ühendust tolleaegse kaugtöö teema eestvedajaga ja sealt sai alguse võimalus, mille raames osalesin mitmetel kaugtööd propageerivatel ja tutvustavatel seminaridel ning koolitustel. Mäletan, et kunagi sai isegi Sänna Kultuurimõisas kaugtöö teemalistel suvepäevadel käidud. Kuid ma astusin sammu kaugemale ja otsustasin osaleda Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskuse rajamisel ühe asutajaliikmena ning tegelikult on see staatus veel tänagi kehtiv. Nendel koolitustel ja seminaridel sain teada, mis kaugtöö endast kujutab, mis on selle plussid ja miinused, kuidas lahendatakse tehnilisi probleeme, kuidas leitakse sobivate ruumide lahendused, kuulsin teiste kogemustest ja õppetundidest, mis kaugtöö võrgustiku arendamise algusjärgus toimunud oli ja see kõik tundus nii huvitav ja kaasahaarav, et hakkasin unistama päevast, kus ma ise elan kuskil maapiirkonnas vaikses ja rahulikus paigas, kus naabrid ülemisel korrusel lärmi ei tee ja kellegi koera haukumist kõrvu ei kosta.

Möödunud on oma kümmekond aastat. Olen oma tööelu jooksul saanud väga väärtusliku kogemuse erinevatel klienditeeninduse ja kontoritöö positsioonidel töötades. Praegu olen töötamas kuuendat kuud kodukontoris ja olen täheldanud muutuseid töö tegemisel, harjumuste kujundamisel, mõttemaailmas, efektiivsuses ja produktiivsuses, mis on need olulised tegurid minu jaoks, et öelda julgelt: olen teinud õigeid valikuid ja õigeid otsuseid! Nüüd on aeg hakata nautima sellist elustiili, töötamise ja eraelu tasakaalu, millest olen vaikselt 10 aastat unistanud. Täna toimuvad samm sammult need muutused, mida oma ellu oodanud olen. 😊

Info teenused ettevõttes

Info teenuseid pakutakse suurettevõtetes erinevate osakondade abil. Nendeks osakondadeks on näiteks äriprotsesside juhtimisega tegelev osakond, kommunikatsiooniosakond, koolitus- ja arendusosakond ning administratiivosakond. Olenevalt ettevõttest võivad osakondade nimetused pisut erinevad olla, kuid põhieesmärk jääb samaks - toetada ettevõtet erinevate informatsiooniga seotud tegevuste läbi, et saaks paremini saavutada ettevõtte eesmärgid.

Äriprotsesside juhtimise osakond tegeleb näiteks teeninduskvaliteedi ja teenindusprotsesside eest vastutamisega. See tähendab, et kliente teenindavate struktuuriüksustega tehakse tihedat koostööd, et teenindusprotsessid luua ja need korrektselt kirja panna. Kui toimuvad suuremad muudatused, siis on vaja ka teenindusprotsessid üle vaadata ja neid uute tingimuste valguses muuta ja ajakohastada. Tegeletakse ka andmete kogumise protsessiga ja tehakse statistika parema kvaliteedi nimel koostööd nende osapooltega, kes seda andmestikku nö toodavad. Vaadatakse, milliseid vigu statistikas esineb ja püütakse neid vigu võimalikult palju kõrvaldada ja miinimumi lähedale viia. Teeninduskvaliteedi projektijuht teeb koostööd näiteks kliendipöördumiste protsessijuhiga ja kliendihalduse protsessijuhiga, aga ka finantsosakonnaga ja IT valdkonna spetsialistidega.

Kommunikatsiooniosakonnas töötavad erinevad juhid, kelleks on kommunikatsiooni juht, sisekommunikatsiooni juht, meediasuhete juht ja neid võib toetada infospetsialist. Kommunikatsiooni juhi vastutusalasse kuulub üle ettevõtte ühiste arusaamade kokkuleppimine ning kommunikatsiooni teemaliste standardite loomine ja kirjalikul kujul fikseerimine. Ta aitab lahendada ka väliskommunikatsiooniga seotud probleeme. Sisekommunikatsiooni juht vastutab siseveebi infohalduse eest, tellib vajalikke arendusi ja suhtleb osakondadega, et nad looksid siseveebi jaoks ajakohast sisu. Lisaks korraldab ta siseuudiste kirjutamist. Selleks osaleb erinevatel koosolekutel, kus saab vajalikku infot koguda, teeb juhtidega intervjuusid, kogub kokku teiste inimeste poolt kirjutatud artiklid ja tegeleb nende toimetamisega ja siseveebi üles panemisega. Regulaarse uudiskirja sisu loomine ja vormindamine on samuti sisekommunikatsiooni juhi ülesanne. Kuid erinevates raskemates olukordades toetatakse kommunikatsiooni korraldamisega nii ettevõtte juhte ja töötajaid kui ka klienditeenindajate ja klientide vahelist suhtlust. Näiteks saab siin palju tööd ära teha meediasuhete juht, kelle ülesanne on jälgida, kuidas ajakirjanikud ettevõtet meedias kajastavad. Selleks suheldakse palju erinevate ajakirjanikega ja kontrollitakse, millist infot ettevõttest välja antakse. Meediasuhete juht tegeleb ka meediamonitooringu tegemisega ja vajaliku info talletamisega. Infospetsialist saab kõiki juhte toetada nende tööülesannete täitmisel läbi erinevate tegevuste ära tegemisega, mis jätab juhtidele rohkem aega keskenduda oma sisulisele tööle ja vastutusvaldkonnale.

Koolitus- ja arendusosakond tegeleb juhtide ja töötajate koolitamisega, korraldab ettevõtte siseseid koolitusi ja vajadusel saadab ka inimesi ettevõttest väljaspool toimuvale koolitusele. Osa ettevõtteid soosivad koolilõputööde kirjutamist nende ettevõtte tegevusvaldkonna või mõne struktuuriüksuse näitel. Vahel pakutakse välja ka erinevaid uurimisteemasid, mis ettevõttele praktilist kasu looksid. Tegeletakse ka praktika korraldamisega tudengitele, et nad saaksid oma erialase töö esimese kogemuse ning õppekava täitmiseks praktika sooritamise nõude täidetud. Selle osakonna hallata on tavaliselt ka ettevõtte sisene raamatukogu, mida kõik huvilised kasutada võivad. Laenutamise aegade ja tagastustähtaegade osas ollakse tavaliselt paindlikkumad, kui linnaraamatukogudes või mujal. Koolitus- ja arendusosakond tegeleb ka ettevõtte teadmusbaasi loomisega. St et ametikoha jaoks vajalikud teadmised ja oskused talletatakse kirjalikul kujul, sest kui töötaja näiteks ettevõttest lahkub, siis väärtuslikud teadmised ja info, kuidas kindlat tööd teha jäävad ettevõttesse alles.

Administratiivosakond toetab ettevõtte tegevust läbi assistentide, sekretäride ja büroojuhtide. Nende ülesandeks on näiteks juhtkonna igapäevatöö assisteerimine, büroo töötajate igapäevatöö toetamine. Nad saavad aidata näiteks ettevõttesse saabuvate e-kirjade registreerimisega ja edasi suunamisega, üldtelefonile vastamisega, erinevate projektide juures kaasa lüüa ja mingeid tellimustöid teha või ka andmete sisestamisel tuge pakkuda.

Loetletud tegevused on üldiselt kõigis ettevõtetes olemas. Olenevalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja spetsiifikast võib mingeid tegevusi veel olla. Kindlasti ei saa võtta käsitletud tegevuste nimekirja täielikuna. Seega on palju huvitavaid rolle, mida kindla valdkonna juhid täidavad ja neid tegevusi saab nimetada info teenusteks.

Infospetsialisti ja infojuhi vajalikkus ettevõttes

Juhte vajatakse ettevõtte igas struktuuriüksuses. Hea juht on vajalik esmatasandi töötajate koordineerimisel ja struktuuriüksuse juhtimisel ning ka tippjuhtkond on väga oluline. Nende vahel liigub ettevõtte info ja olulised otsused läbi mille teostatakse ettevõtte eesmärke ning pakutakse kliendile toodet või teenust.

Tänapäeva juhi tööst moodustab suure osa infoga töötamine. Selleks, et infoga seotud tööülesandeid oleks parem lõpuni viia pakuvad suuremad ettevõtted mitmekülgset tuge oma töötajatele erinevate osakondadega, mis tegelevad infojuhtimise valdkonda kuuluvate ülesannetega. Nendeks osakondadeks on näiteks administratiivosakond, kommunikatsiooni osakond, koolitus- ja arendusosakond, äriprotsesside juhtimise osakond. Osakondade nimetused võivad pisut erineda ja varieeruda erinevates ettevõtetes, kuid põhieesmärk on oma tegevusega toetada kogu ettevõtet, et saavutada soovitud eesmärgid.

Käesoleva postituse pealkirjas olen kasutanud infospetsialisti ja infojuhi nimetust, kuid tegelikkuses kasutatakse veel väga paljusid ametinimetusi, mis peegeldavad paremini, millist rolli ja ülesandeid keegi ettevõttes täidab. Näiteks kommunikatsiooni osakonnas töötavad sisekommunikatsiooni juht, kommunikatsiooni juht, infospetsialist, meediasuhete juht; administratiivosakonnas töötavad sekretärid, administraatorid, assistendid jms; äriprotsesside juhtimise osakonnas töötavad erinevad protsesside juhid, teeninduskvaliteedi juht jne. Avalikes organisatsioonides töötavad referendid, teabejuhid, infojuhid, infospetsialistid jne. Seega erinevaid ametinimetusi on tõesti palju ja seda seetõttu, et infovaldkond on väga lai ja iga tööstuse, teeninduse jm sektor vajab enda jaoks spetsiifilist infot, mis määratleb ka vastava spetsialisti rolli.

Ettevõtetes on nimetatud rollid väga olulised. Ilma selliste tugiteenusteta on raske toime tulla. Isegi, kui ettevõttes on kõik taolised ametikohad ja osakonnad olemas võidakse sattuda olukorda, kus sisulist tööd kuhjub nii palju, et tekib vajadus lisatöötaja järgi. Taolises olukorras tuleb hinnata, kas töökorraldust muutes on võimalik luua uus ametikoht, mis oleks ka pikas perspektiivis stabiilne või vajatakse ajutist abi näiteks ettevõttest väljastpoolt. Väljastpoolt abi otsides on hea pöörduda teenusepakkuja poole, kellel on vastav haridus ja paindlik teenuste pakett, mis võimaldab rahuldada üles kerkinud vajaduse.

Info üleküllus vs info puudus

Oma töölaua taga istudes tegeled mingile probleemile lahenduse väljamõtlemisega, kuid ühel hetkel tekib ette nö sein, millest kuidagi üle ega ümber ei saa. Oled olemasoleva info põhjal kaalunud juba plusse ja miinuseid, kuid saad aru, et kui selle info põhjal otsuse vastu võtad, siis ei ole see lahendus rahuldav. Tabad end mõttelt, et infot on vaja juurde saada. Kelle poole või kuhu pöörduda?

Kui tegemist on infoga, mis ettevõttes on kellegi käes olemas, siis saad selle inimese poole pöörduda ja kerge vaevaga vajalikku lisainfot küsida. Võimalik, et infot on mitme inimese käest vaja ja sel juhul tasub infokogumisele pühendatud aeg end kindlasti ära. Pöördu e-maili teel või lepi kokku kohtumine või saada dokumendihaldurile päring küsimusega, kust kindla sisuga info saab siseveebist või arhiivist leida.

Kui tegemist on probleemiga, mis on üles kerkinud meeskonna sees seetõttu, et tööülesannete täitmiseks vajalik info ei ole jõudnud võrdselt kõigi töötajateni või keegi on otsustanud info enda teada hoida, siis tuleb välja selgitada motiivid, miks nii käitutakse. Vajadusel tuleb erinevate töötajatega 1:1-le suhelda ja kõik osapooled ära kuulata. Nii jõuab probleemi sügavamate põhjusteni ning saab asuda olukorda lahendama.

Kui tegemist on infoga, mida tuleb ettevõtte väliskeskkonnast otsida, siis on vaja täpsemalt määratleda, millist infot vajatakse. Ettevõttest väljaspool valitseb olukord, kus infot on väga palju ja seda kutsutakse ka infoülekülluseks. Hea on teada, kas on vaja pöörduda mingi teise asutuse poole või külastada kindla teemalist kodulehte. Mugav on kasutada infootsingu sooritamisel Googeldamist, kuid märksõnade valik tuleb hästi läbi mõelda, sest otsingutulemusi võib tulla tuhandeid ja palju rohkemgi. Seetõttu on hea erinevaid märksõnu omavahel kokku sobitada. Mida täpsem on päring, seda relevantsemad ja asjakohasemad tulemused üles leitakse. Google annab esimeste otsingutulemuste seas tavaliselt kõige asjakohasemad viited erinevatele infoallikatele.

Kuid töötades ettevõttes, kus suur töö tehakse ära just kirjalikul kujul esitatud infoga puututakse kokku erinevate infoga seotud probleemidega. E-maili teel saadetakse palju kirju, mille hulgas on palju olulist infot, kuid alati ei jõua neid lõpuni läbi lugeda. Samas tuleb ka palju operatiivinfoga seotud kirju ja loomulikult tavapärased kolleegidega infovahetusega seotud kirjad. Seega, olenevalt parasjagu käsil olevast tööülesandest või hetkel aktuaalsest projekti sisust valib töötaja, millisele infosisule on vaja keskenduda. Muuga tegeletakse siis, kui saabub sobiv aeg.

Ettevõtte siseveeb võimaldab kogu arvutiga töötavale töötajaskonnale kättesaadavaks teha ning ligipääsu võimaldada suurele infohulgale. Selles keskkonnas saab hoiustada ja ligipääsu võimaldada failisüsteemile ja elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile ning erinevatele teemalehtedele. Kuna talletatavat infot on palju, siis on hea kasutada hästi toimivat otsingumootorit, mis siseveebist võimaldab kiiresti vajaliku info üles leida.

Seega, info ülekülluse olukorras on vaja teada, mille kohta ja millist infot vajatakse. Selekteerimisel saab näiteks ettevõtte sisese infospetsialisti, sisekommunikatsiooni juhi või kommunikatsiooni juhi abi paluda. Nad saaks aidata ka regulaarselt jälgitavatest infoallikatest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemisel. Olukorrad, kus ollakse info puuduses, on alati lahendatavad. Küsi julgelt asjasse puutuvate osapoolte abi ja probleemi lahendamiseks kogu kokku piisaval hulgal infot, et saaksid teha adekvaatsed otsused, millega oled ise rahul ja muudad ka oma töötajad rõõmsamaks.