reede, 8. märts 2019

Infospetsialisti ja infojuhi vajalikkus ettevõttes

Juhte vajatakse ettevõtte igas struktuuriüksuses. Hea juht on vajalik esmatasandi töötajate koordineerimisel ja struktuuriüksuse juhtimisel ning ka tippjuhtkond on väga oluline. Nende vahel liigub ettevõtte info ja olulised otsused läbi mille teostatakse ettevõtte eesmärke ning pakutakse kliendile toodet või teenust.

Tänapäeva juhi tööst moodustab suure osa infoga töötamine. Selleks, et infoga seotud tööülesandeid oleks parem lõpuni viia pakuvad suuremad ettevõtted mitmekülgset tuge oma töötajatele erinevate osakondadega, mis tegelevad infojuhtimise valdkonda kuuluvate ülesannetega. Nendeks osakondadeks on näiteks administratiivosakond, kommunikatsiooni osakond, koolitus- ja arendusosakond, äriprotsesside juhtimise osakond. Osakondade nimetused võivad pisut erineda ja varieeruda erinevates ettevõtetes, kuid põhieesmärk on oma tegevusega toetada kogu ettevõtet, et saavutada soovitud eesmärgid.

Käesoleva postituse pealkirjas olen kasutanud infospetsialisti ja infojuhi nimetust, kuid tegelikkuses kasutatakse veel väga paljusid ametinimetusi, mis peegeldavad paremini, millist rolli ja ülesandeid keegi ettevõttes täidab. Näiteks kommunikatsiooni osakonnas töötavad sisekommunikatsiooni juht, kommunikatsiooni juht, infospetsialist, meediasuhete juht; administratiivosakonnas töötavad sekretärid, administraatorid, assistendid jms; äriprotsesside juhtimise osakonnas töötavad erinevad protsesside juhid, teeninduskvaliteedi juht jne. Avalikes organisatsioonides töötavad referendid, teabejuhid, infojuhid, infospetsialistid jne. Seega erinevaid ametinimetusi on tõesti palju ja seda seetõttu, et infovaldkond on väga lai ja iga tööstuse, teeninduse jm sektor vajab enda jaoks spetsiifilist infot, mis määratleb ka vastava spetsialisti rolli.

Ettevõtetes on nimetatud rollid väga olulised. Ilma selliste tugiteenusteta on raske toime tulla. Isegi, kui ettevõttes on kõik taolised ametikohad ja osakonnad olemas võidakse sattuda olukorda, kus sisulist tööd kuhjub nii palju, et tekib vajadus lisatöötaja järgi. Taolises olukorras tuleb hinnata, kas töökorraldust muutes on võimalik luua uus ametikoht, mis oleks ka pikas perspektiivis stabiilne või vajatakse ajutist abi näiteks ettevõttest väljastpoolt. Väljastpoolt abi otsides on hea pöörduda teenusepakkuja poole, kellel on vastav haridus ja paindlik teenuste pakett, mis võimaldab rahuldada üles kerkinud vajaduse.

Kommentaare ei ole: