Katkend ülevaatest "Karjääriteenused Eestis teemadel"
Karjääriteenuste ja Tööturu Uuringu Materjalide
Ülevaade
Tihedamini esinevad probleemid ja vajadused
karjääriteenuste valdkonnas Eestis?
Uuringud näitavad, et karjääriteenuste kättesaadavuses
ja kvaliteedis on mitmeid probleeme. Maapiirkondades on teenuste kättesaadavus
piiratud ning sageli puudub diferentseeritud lähenemine õpilaste ja teiste
sihtrühmade vajadustele vastavaks teenuste pakkumiseks. Eelkõige
põhikooliõpilased vajavad rohkem tähelepanu karjäärivalikute tegemisel, kuna
praegu on fookus pigem gümnaasiumiastmel. Samuti kurdetakse karjäärinõustamise
lühiduse ja pinnapealsuse üle, mistõttu ei tunne õpilased, et nad saavad
piisavalt individuaalset tuge.
Kuidas hindavad noored karjääriteenuste kasulikkust ja
millised teenused on nende jaoks kõige väärtuslikumad?
Noored hindavad kasutatud karjääriteenuste kasulikkust
pigem kõrgelt (6–8 punkti 10-palli skaalal). Eelkõige peavad nad kasulikuks
ettevõtete külastusi ja tööandjatega kohtumisi. Samas tunneb umbes kümme
protsenti noortest, et neile vajalikku nõustamist või abi Eestis ei pakuta.
Individuaalne lähenemine ja võimalus kohtuda oma kooli vilistlastega, kes
jagavad edasiõppimise kogemusi, on samuti kõrgelt hinnatud. Üldised ja
standardsed karjääriteemalised tegevused ei pruugi aga alati noorte
individuaalsetele vajadustele vastata.
Kuidas mõjutavad sotsiaal-demograafilised tegurid
inimeste hinnangut oma karjääri kujundamise pädevusele?
Regressioonanalüüs näitab, et mitmed
sotsiaaldemograafilised tunnused on seotud hinnanguga enda karjääri kujundamise
pädevusele. Nooremad, linnas elavad, madalama haridustasemega ja eesti
rahvusest inimesed hindavad enda pädevust mõnes dimensioonis madalamalt
võrreldes maal elavate, kõrgema haridusega ja muude rahvustega inimestega.
Lisaks on õppimine ja töötamine olulised tegurid – noored, kes ei õpi ega tööta
(NEET-noored), hindavad enda pädevust peaaegu kõikides mõõdetud dimensioonides
madalamalt kui sarnaste tunnustega õppivad või töötavad noored.
Milline on klassijuhatajate roll õpilaste karjääri
kujundamisel ja millised on sellega seotud väljakutsed?
Klassijuhatajad mängivad olulist rolli õpilaste
toetamisel karjäärivalikute tegemisel, olles sageli õpilastele lähedasemad kui
koolivälised karjäärinõustajad. Nad saavad pakkuda individuaalset tuge, arutada
õpilaste tugevusi ja nõrkusi ning suunata neid õppetöös, mis omakorda mõjutab
hilisemaid valikuid. Väljakutsena nähakse aga klassijuhatajate suurt
töökoormust ja võimalikku ebapiisavat erialast ettevalmistust
karjäärinõustamise alal. Mõned õpilased on märkinud, et nende klassijuhatajad
ei ole karjääriteemasid arenguvestlustel piisavalt käsitlenud.
Kuidas saaks parandada karjääriteenuste kvaliteeti ja
mõju hindamist?
Karjääriteenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks on
vaja regulaarselt läbi viia spetsiaalseid uuringuid, mille jaoks tuleb välja
töötada mõõdikud ja koguda andmeid. Oluline on hinnata nii töötukassa
pakutavaid teenuseid kui ka koolide erinevaid tegevusi. Selleks, et mõõta
inimeste karjääri kujundamise pädevust, on vaja välja töötada või kohandada
sobivaid mõõdikuid. Praegu Eestis puudub ühtne ja valideeritud mõõdik, mistõttu
tuleks selle arendamisele panustada. Hindamisel tuleks keskenduda õppimise, käitumise
ja pikaajalise mõju (nt tööhõive, palk, edasiõppimine) mõõtmisele.
Millist rolli mängivad töövarjutamine ja erialade
tutvustamine õpilaste karjäärivalikute kujundamisel?
Töövarjutamine on noorte poolt kõrgelt hinnatud
võimalus saada reaalseid kogemusi erinevatest ametitest. Oluline on tagada, et
töövarjutamise koht oleks seotud õpilase karjäärihuvidega ja et nii õpilane,
õpetaja kui ka ametikoha esindaja mõistaksid selle kasu õppeprotsessis.
Erialade esindajate külaskäike kooli peetakse oluliseks, kuid õpilased ei näe
neist põgusatest kohtumistest alati otsest abi oma karjäärivaliku tegemisel.
Vaja oleks personaalsemat lähenemist ja põhjalikumat tutvustust.
Kuidas saaksid tööandjad rohkem panustada noorte
karjääri kujundamisse ja tööturule sisenemisse?
Tööandjad saaksid rohkem panustada pakkudes noortele
töövarjutamise võimalusi mitte ainult tippspetsialistide juures, vaid ka
tavatöötajate tasandil. Samuti oleks oluline osaleda rohkem koolide
karjääriüritustel ja tutvustada erinevaid ameteid. Tööandjad võiksid olla
avatumad karjäärinõustamisele ka oma töötajate hulgas, nähes seda kui
investeeringut töötajate arengusse ja motivatsiooni tõstmisse. Praegu kardavad
mõned väiksemad tööandjad, et karjäärinõustamine võib viia töötajate
lahkumiseni.
Millised on riiklikud prioriteedid ja programmid
karjääriteenuste valdkonnas aastatel 2024-2027?
Haridus- ja noorteprogramm 2024-2027 rõhutab
mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamist, täiskasvanute täienduskoolituse
e-tunnistuste süsteemi arendamist ja paindlike õpiteede toetamist VÕTA
(varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine) tõhustamise kaudu. Tööhõiveprogramm
2024-2029 keskendub töökesksele nõustamisele, tasemeõppes osalemise
toetamisele, kvalifikatsiooni omandamise kulude hüvitamisele ja ettevõtluse
alustamise toetamisele. Eesmärk on parandada inimeste tööotsinguoskusi,
soodustada õppimist kasvava tööjõuvajadusega erialadel ja toetada
ettevõtlikkust. Tööturuprogrammis 2024-2027 on planeeritud investeeringud
tööturuvaldkonna arendamisse ja aktiivsetesse tööturumeetmetesse.
Essee
vormis küsimuste vastuseid
Analüüsige, kuidas sotsiaaldemograafilised tegurid
(vanus, sugu, haridustase, elukoht, rahvus) on seotud noorte karjääri
kujundamise pädevuse tasemega Eestis, tuginedes uuringu tulemustele. Arutlege, milliseid
järeldusi saab teha erinevate sihtrühmade vajaduste kohta karjääriteenuste
osutamisel.
Sotsiaaldemograafilised tegurid on oluliselt seotud
noorte karjääri kujundamise pädevuse tasemega Eestis. Uuringu tulemused toovad
välja järgmised seosed:
- Vanus: Noore vanuse kasvades muutuvad kõrgemaks
hinnangud teadmistele tööturust ja elukestvale õppele. See võib
viidata sellele, et aja möödudes ja haridustee jätkudes suureneb noorte
teadlikkus tööturu toimimisest ja arusaam elukestva õppe vajalikkusest.
- Sugu: Uuringu kohaselt hindavad mehed võrreldes
naistega kõrgemalt karjääriselgust, kuid madalamalt sotsiaalset
tuge. See võib tähendada, et noored mehed tunnevad end
karjäärivalikutes kindlamini, kuid tajuvad vähem toetust oma
karjääriarengule võrreldes naistega......
Kommentaarid