InfiBird Infojuht

Artikkel käsitleb Eesti e-riigi süsteemi praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid , tuues esile juhtivate IT-ekspertide mure selle jätkusuutlikkuse pärast. CGI Eesti tegevjuht Andres Birnbaumi sõnul on riigi IT-kulud märkimisväärselt kasvanud , ulatudes üle 250 miljoni euro aastas. Selle peamiseks põhjuseks on riigi IT-majade (TEHIK, SMIT, RIA jt) töötajate arvu plahvatuslik suurenemine , mis on 2019. aastaga võrreldes kahekordistunud ja ületab nüüd erasektori samalaadsete ettevõtete töötajate arvu. Birnbaumi hinnangul kulub ainuüksi IT-majade ülalpidamiseks umbes 100 miljonit eurot e-riigi kogukulust. Algselt tellija ja teenusepakkuja vaheliseks lüliks loodud IT-majadest on saanud peamised teenusepakkujad, mis tähendab, et ministeeriumidel puudub valikuvabadus ja konkurents on vähenenud , mõjutades seeläbi kvaliteeti ja arenduste kiirust. Ametnikud ise tunnistavad rahulolematust, kuna ainus võimalus on suhelda otse IT-maja töötajatega, mis on aga tekitanud pikad ootejärjekorrad. Pr...

Nafta maailmaturuhinna järsk langus seoses USA poolt kehtestatud tollidega ei ole kohe märgatav Eesti tanklate kütusehindades. Alexela äriarendusjuht Tarmo Kärsna selgitab, et see on tingitud Eesti kütusemüüjate kasutatavast kolmepäevase keskmise hinna arvutamise mehhanismist . See tähendab, et isegi kohese hinnalanguse korral mõjutavad lõpphinda veel kahe eelneva päeva kõrgemad hinnad. Lisaks maailmaturuhinnale ja kolmepäevasele keskmisele mõjutavad kütusehinda veel dollari kurss, rafineerimistehase marginaalid, logistikakulud, biokomponendi hind ja maksud , mis moodustavad lõpphinnast suure osa (60-65%). Samuti on oluline jaemüüja marginaal, mis on fikseeritud sentides, mitte protsentides. Seega ei ole lihtne seos maailmaturuhinna ja tanklahinna vahel otseselt leitav. Suurem osa (80%) Eestis müüdavast kütusest pärineb Leedust Mažeikiai tehasest, mida kontrollib Poola energiaettevõte Orlen . See annab Orlenile Eesti turul märkimisväärse mõjuvõimu, kuigi Kärsna sõnul on Orleni müügi...

Delfi Ärileht käsitleb probleemi, kus paljud II pensionisambast lahkunud inimesed soovivad sinna uuesti panustama hakata, kuid kehtiv 10-aastane piirang takistab seda . Tuleva Fondide AS-i küsitlus näitas, et suur osa lahkunutest peab seda piirangut ebaõiglaseks. Rahandusminister Jürgen Ligi on teinud ettepaneku piirangu lühendamiseks ja kuigi see ei kajastu uue valitsuse koalitsioonileppes, loodetakse selle üle arutleda. Praegu saavad II sambast raha välja võtnud isikud uuesti kogumist alustada alles 10 aasta pärast, kuid kaalumisel on selle perioodi lühendamine viie aastani. Tuleva kogujate seas läbi viidud uuringu kohaselt toetab enamik vastanuid taasliitumisperioodi lühendamist ja nad tõid välja kolm peamist põhjust. Esiteks, inimesel peaks olema vabadus ise otsustada oma raha üle . Kui on antud õigus II samba vara kasutada, peaks olema ka õigus sinna raha koguda ilma pikkade piiranguteta. Paljud vastajad rõhutasid, et pensioniks kogumine peaks olema vabatahtlik ning liitumisel ja ...

  Tehisintellekt (AI) on kiiresti liikumas teoreetilisest kontseptsioonist käegakatsutavaks jõuks erinevates sektorites, ja haridus ei ole erand. Tehisintellekti integreerimine haridusasutustesse pakub hulgaliselt võimalusi õpetamise, õppimise ja haldamise tõhustamiseks. Kuid see tehnoloogiline areng ei ole ilma riskide ja väljakutseteta, mis vajavad hoolikat kaalumist. Tuginedes hiljutiste uuringute arusaamadele, uurib käesolev artikkel tehisintellekti kasutuselevõtu potentsiaalseid eeliseid ja puudusi tänapäeva haridusmaastikul. Üks peamisi võimalusi, mida tehisintellekt pakub, on õppimiskogemuste isikupärastamine . Tehisintellektil põhinevad süsteemid saavad analüüsida õpilaste tulemusi ja õppimismustreid, et kohandada sisu ja tempot individuaalsetele vajadustele. See adaptiivne õppe lähenemisviis võib potentsiaalselt parandada õpilaste tulemusi ja kaasatust, tegeledes konkreetsete õpilünkadega ja pakkudes kohandatud tuge. Lisaks võib tehisintellekt aidata õpetajatel luua kaas...

Eesti munatootja Dava Foods, mille emafirma asub Taanis, suutis säilitada peaaegu sama käibe ja kasumi kui eelmisel aastal, hoolimata väliskonkurentide odavmunadega võitlemisest. 2024. aastal teenis ettevõte 11,8 miljonit eurot käivet, mis vähenes aastaga vaid 4%. Kasum jäi 1,08 miljoni euro juurde, mis oli sama kui eelmisel aastal. Dava Foods investeeris eelmisel aastal üle 2 miljoni euro õrrekanade farmi rajamisse. Ettevõttes töötab tavaliselt 300 000 puurilindu, kuid uue kanalaga lisandus 50 000 õrrekana. Umbes 55% Eestis müüdavatest munadest toodetakse kohapeal, ülejäänud imporditakse riikidest, kus munatootmine on odavam, hoides Eesti munahinna madalamana. Kuigi Eesti munatootjad liiguvad puurikanadelt õrrekanade pidamise suunas, selgitas Dava Foodsi juht Allan Tohver, et Eestis pole mõtet munatootmist suurendada, kuna see ei tasu end ära. Tarbijad eelistavad küll õrrekanade mune, kuid ostavad peamiselt odavaid puurikanade mune, mida imporditakse Lätist, Poolast ja Ukrainast. Alat...

Ignitis Groupi ambitsioonikas kasvuteekond pakub investoritele huvitavaid võimalusi. Baltikumi juhtiva energiaettevõttena paistab Ignitis Group silma oma märkimisväärse kasvu, mitmekülgse portfelli ja kindla dividendipoliitikaga. Vilniuse börsil noteeritud ettevõte on suutnud alates esmasest avalikust aktsiaemissioonist (IPO) kahekordistada oma korrigeeritud ärikasumit (EBITDA) ja viiekordistada oma taastuvenergia võimsust, tagades samal ajal atraktiivse dividenditootluse. Ignitis Groupi investorsuhete juht Aine Riffel-Grinkevičienė selgitab ettevõtte senise edu tagamaid ja seda, mida investorid võivad lähiaastatel oodata. Ignitis Group on pikaajalise töö ja läbimõeldud strateegia tulemusena saavutanud tugeva konkurentsieelise. Tulevikule orienteeritud energiatootjana paneb Ignitis suurt rõhku oma taastuvenergia portfelli ja elektrivõrgu kiirele arendamisele. Praeguseks on Leedu energiaettevõttel 1,4 GW jagu rajatud taastuvenergia tootmisvõimsust, mida on kavas 2030. aastaks suurendad...

  Euroopa Liidu kahanevat konkurentsivõimet ja sellega seotud survet muuta seniseid tarbijakeskseid ühinemisreegleid. Näiteks 2019. aastal blokeeritud Thyssenkruppi ja Tata Steeli ühinemine, mille eesmärk oli kaitsta end odava Hiina terase eest, kuid mis keelati konkurentsimurede tõttu. Nüüd seisavad mõlemad ettevõtted silmitsi raskustega, mis on ajendanud Brüsselis tõsist debatti, kuidas ELi konkurentsireeglid saaksid tööstuspoliitikat paremini toetada. Mitmed poliitikud ja eksperdid, sealhulgas Friedrich Merz ja Mario Draghi, on kutsunud üles reformima ühinemiste reguleerimist, et võimaldada Euroopa turuliidrite teket ja soodustada innovatsiooni. Draghi hoiatas, et EL seisab silmitsi "eksistentsiaalse väljakutsega", kui soovib jääda globaalseks majanduslikuks suurvõimuks. Brüsselis kaalutaksegi regulatsioonide leevendamist seoses personalivahetusega Euroopa Komisjonis, kus Teresa Ribera võib olla vähem tarbijakeskne kui tema eelkäija Margrethe Vestager, eesmärgiga kohandu...