1.
Mis
on väljendatud teadmus (explicit knowledge) vs väljendamata/varjatud teadmus
(implicit knowledge)?
Enamasti ei tee ettevõtted oma teadmistel vahet ja arvavad, et kõik on
ühesugused, kuid see on vale. Osad meie teadmised on meile kergelt kättesaadavad,
see tähendab, et antud teadmisi saame me jagada ükskõik kellega me soovime ning
neid saab nimetada väljendatud teadmuseks. Kahjuks oleme me paljud oma
teadmised ülesehitanud oma kogemustele ja oskustele, neid teadmisi võib ja tohib
kutsuda varjatud teadmisteks. Samamoodi nagu varjatud teadmus, käitub ka vaikiv
teadmus, mis võib olla korraga kasulik kui ka ebavajalik. (Dawson, 2018) Nii
nagu eelnevalt sai kirjutatud, tuleb käesolevas raamatus juttu väljendatud
teadmusest (explicit knowledge) ja varjatud ja/või väljendamata
teadmusest (implicit knowledge).
Väljendatud teadmus ehk (explicit knowledge) on teadmised, mis
hõlmavad erinevaid teemasid, mida on ettevõtetel lihtne süstemaatiliselt
dokumenteerida ja mida on võimalik jagada edaspidi teistega. See on
informatsioon, mida loetakse struktureeritud infoks. Nagu varasemalt teada
saadud, sisaldab väljendatud teadmus endas erinevaid juhiseid, algandmeid,
aruandeid, diagramme, strateegiaid ning inimeste lemmikut KKK rubriiki.
Väljendatud teadmised on olnud alati teadmusbaasis või teadmusjuhtimise
strateegia osa, see tähendab, et vormistatakse dokument, mida saab kasutada
tööde tegemiseks, otsuste langetamiseks või teavitamiseks. (Guru, n.d)
Väljendatud teadmisi on üsna lihtne tuvastada, leida ja salvestada. Antud
teadmised on teadmusbaasis kõige kergemini hallatavad ja annavad ettevõttele
suurema vabaduse oma dokumente ja tekste säilitada, osta ja muuta.
Samuti saab väljendatud teadmisi pidada üheks teadmushalduse põhiliseks
valdkonnaks ning alati viitab see teadmistele, mis on inimestele kerged ja
lihtsalt sõnastatavad. Sellised teadmised eksisteerivad materiaalselt, näiteks
erinevad memod, märkmed, andmebaasid kui ka erinevad dokumendid, videod jms.
Siia saab näitena tuua erinevad uuringud, kus aruanne sisaldab erinevaid
analüüse ja andmeid, mis aitavad edaspidi leida uusi võimalusi. (Oragui, 2020)
Väljendatud teadmusele lisaks on olemas ka väljendamata teadus. Väljendamata
teadmisi on organisatsioonil natukene raskem hallata, sest need on teadmised,
mida ettevõtted kõige vähem kasutavad ning enamasti neid ei dokumenteerita.
Kuna seda informatsiooni ei dokumenteerita, siis on raske kelleltki
vajaminevaid teadmisi ainult küsimise teel saada. Seega on väga oluline
väljendamata teadmust dokumenteerida, sest kui organisatsiooni võtmetöötaja,
kes antud teemadega tegeleb otsustab lahkuda, on antud teadmised kadunud.
Olenemata sellest, et ettevõtted kasutavad väljendamata teadmust vähe, on see
oluline ning tuleks arhiveerida nagu teisi teadmisi. (Caulier, 2020) Paljud
ajavad segamini ka väljendamata ja vaikiva teadmuse. Antud teadmised tunduvad
sarnased, kuid erinevus on neil suur. (Hajric, 2018)
Inimesed kutsuvad väljendamata teadmust ehk vaikivat teadmust ka veealuseks
jäämäeks, sest see on keerulisem kui teised. Paljud on öelnud, et väljendamata
ehk vaikiv teadmine on organisatsioonis alati olemas, kuid seda on raske
väljendada, jagada ning sõnastada. Seetõttu ei ole võimalik ka antud teadmisi
kuskilt leida, vaid need kanduvad inimeselt inimesele või korduvalt läbi tehtud
või õpitud protsesside kaudu. (Andersson&Bremer&Carlsson, 2013) Palju
võib ka kuulda, et väljendamata ehk teadmus on nii varjatud, et see peitub
ainult inimeses endas ja neid teadmisi ei saa kergelt kätte ja korrigeerida.
Enamasti väljendub antud teadmus inimeste hinnangute, hoiakute, vaatenurkade,
kogemuste ja oskuste ning kokkusaamiste näol. Ehk antud teadmisi saab jälgida
ainult inimese tegemiste kaudu. (Egbu&Olomolaiye, n.d) Siin juures
tuleb veel kord mainida, et varjatud teadmised pole kergelt omandatavad, kuid
sobivate tegevuste ja erinevate intervjuudega on võimalik varjatud teadmisi
kirja panna ja salvestada (Janson, Mc-queen, 2007, lk 647).
Millised on kahe erineva teadmus tüübi erinevused, saab endale selgeks
teha siis, kui osatakse määratleda kõigi kolme teadmuse definitsiooni. On
teada, et väljendatud teadmine on kõige tuntum teadmisvorm ning mida on kerge
teistega jagada. Väljendamata ning nii öelda vaikiv teadmine on mõlemad
teadmised, mida inimene hoiab ainult endale ning seda pole kuskile
dokumenteeritud, et kasutada. (Alexander, 2018)
Edasi saab lugeda InfiBird'i e-poes müügil olevast e-raamatust, mille leiad siit:
https://teadmusbaas.infibird.ee/failid/toode/e-raamat-kuidas-mojutavad-teadmuse-erinevad-tuubid-tooprotsesse-ja-kollektiivi-pusivust-by-angelina-taker-ja-virge-rebane/
Teiste e-raamatutega saad tutvuda siin:
https://teadmusbaas.infibird.ee/failid/pood/