InfiBird Infojuht

Eesti munatootja Dava Foods, mille emafirma asub Taanis, suutis säilitada peaaegu sama käibe ja kasumi kui eelmisel aastal, hoolimata väliskonkurentide odavmunadega võitlemisest. 2024. aastal teenis ettevõte 11,8 miljonit eurot käivet, mis vähenes aastaga vaid 4%. Kasum jäi 1,08 miljoni euro juurde, mis oli sama kui eelmisel aastal. Dava Foods investeeris eelmisel aastal üle 2 miljoni euro õrrekanade farmi rajamisse. Ettevõttes töötab tavaliselt 300 000 puurilindu, kuid uue kanalaga lisandus 50 000 õrrekana. Umbes 55% Eestis müüdavatest munadest toodetakse kohapeal, ülejäänud imporditakse riikidest, kus munatootmine on odavam, hoides Eesti munahinna madalamana. Kuigi Eesti munatootjad liiguvad puurikanadelt õrrekanade pidamise suunas, selgitas Dava Foodsi juht Allan Tohver, et Eestis pole mõtet munatootmist suurendada, kuna see ei tasu end ära. Tarbijad eelistavad küll õrrekanade mune, kuid ostavad peamiselt odavaid puurikanade mune, mida imporditakse Lätist, Poolast ja Ukrainast. Alat...

Ignitis Groupi ambitsioonikas kasvuteekond pakub investoritele huvitavaid võimalusi. Baltikumi juhtiva energiaettevõttena paistab Ignitis Group silma oma märkimisväärse kasvu, mitmekülgse portfelli ja kindla dividendipoliitikaga. Vilniuse börsil noteeritud ettevõte on suutnud alates esmasest avalikust aktsiaemissioonist (IPO) kahekordistada oma korrigeeritud ärikasumit (EBITDA) ja viiekordistada oma taastuvenergia võimsust, tagades samal ajal atraktiivse dividenditootluse. Ignitis Groupi investorsuhete juht Aine Riffel-Grinkevičienė selgitab ettevõtte senise edu tagamaid ja seda, mida investorid võivad lähiaastatel oodata. Ignitis Group on pikaajalise töö ja läbimõeldud strateegia tulemusena saavutanud tugeva konkurentsieelise. Tulevikule orienteeritud energiatootjana paneb Ignitis suurt rõhku oma taastuvenergia portfelli ja elektrivõrgu kiirele arendamisele. Praeguseks on Leedu energiaettevõttel 1,4 GW jagu rajatud taastuvenergia tootmisvõimsust, mida on kavas 2030. aastaks suurendad...

  Euroopa Liidu kahanevat konkurentsivõimet ja sellega seotud survet muuta seniseid tarbijakeskseid ühinemisreegleid. Näiteks 2019. aastal blokeeritud Thyssenkruppi ja Tata Steeli ühinemine, mille eesmärk oli kaitsta end odava Hiina terase eest, kuid mis keelati konkurentsimurede tõttu. Nüüd seisavad mõlemad ettevõtted silmitsi raskustega, mis on ajendanud Brüsselis tõsist debatti, kuidas ELi konkurentsireeglid saaksid tööstuspoliitikat paremini toetada. Mitmed poliitikud ja eksperdid, sealhulgas Friedrich Merz ja Mario Draghi, on kutsunud üles reformima ühinemiste reguleerimist, et võimaldada Euroopa turuliidrite teket ja soodustada innovatsiooni. Draghi hoiatas, et EL seisab silmitsi "eksistentsiaalse väljakutsega", kui soovib jääda globaalseks majanduslikuks suurvõimuks. Brüsselis kaalutaksegi regulatsioonide leevendamist seoses personalivahetusega Euroopa Komisjonis, kus Teresa Ribera võib olla vähem tarbijakeskne kui tema eelkäija Margrethe Vestager, eesmärgiga kohandu...

  Karjääriteenuste ja Tööturu Uuringu Materjalide Ülevaade   Tihedamini esinevad probleemid ja vajadused karjääriteenuste valdkonnas Eestis? Uuringud näitavad, et karjääriteenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis on mitmeid probleeme. Maapiirkondades on teenuste kättesaadavus piiratud ning sageli puudub diferentseeritud lähenemine õpilaste ja teiste sihtrühmade vajadustele vastavaks teenuste pakkumiseks. Eelkõige põhikooliõpilased vajavad rohkem tähelepanu karjäärivalikute tegemisel, kuna praegu on fookus pigem gümnaasiumiastmel. Samuti kurdetakse karjäärinõustamise lühiduse ja pinnapealsuse üle, mistõttu ei tunne õpilased, et nad saavad piisavalt individuaalset tuge. Kuidas hindavad noored karjääriteenuste kasulikkust ja millised teenused on nende jaoks kõige väärtuslikumad? Noored hindavad kasutatud karjääriteenuste kasulikkust pigem kõrgelt (6–8 punkti 10-palli skaalal). Eelkõige peavad nad kasulikuks ettevõtete külastusi ja tööandjatega kohtumisi. Samas tunneb umbe...

  On 13. jaanuar, 2005 - Terekest! On alanud aasta 2005, mis sai vaikselt koduses miljöös vastu võetud. Cecilia on kuskil ühika peal. Käisin just dušši all. Enesetunne on hea, kuigi tahaks rohkem inimestega suhelda, aga ei tea kellega. Olen sel kooli nädalal olnud väga vaikne ja tagasihoidlik pole vist eriti naeratanudki. Elus peaks olema rohkem positiivsust. Masetsemine ei vii kuhugi. Aga mida ma hüppan ja rõõmustan kui pole seda kellegagi jagada. On 4. aprill, 2005 - Tere! Kevad on käes. Hanged sulavad… Linnu laulu on järjest rohkem. Kooli lõpp hakkab paistma. 16. apr on kirjandi kirjutamine. Mina ei närvelda, sest oma klassikaaslaseid löön nagunii pika puuga. Varsti on sünnipäev ja mõtlen, kas kutsuda külalisi või mitte. Kui kutsuda, siis keda? Klassis kõigiga ei suhtle, oleks naljakas kui neid kõik külla kutsuks. Koolis lahendaks asja kommide viimine. Suvel võetakse rohud maha. Saab hakata normaalselt elama. Ema küsis, et kas tahan suvel tööle ka minna. Ma veel ei tea aga...

Tänapäeva kiires ja pidevalt muutuvas ärimaailmas ei ole traditsioonilised meeskonnajuhtimise meetodid enam nii tõhusad kui kunagi varem. Juhtidena on ülioluline kohaneda uue paradigmaga juhtida üksikisikut, mitte ainult meeskonda tervikuna. Keskendudes juhtimise inimlikele aspektidele, saame luua rohkem kaasatud, motiveeritumat ja produktiivsemat tööjõudu. Siin on viis uut põhimõtet inimeste, mitte meeskonna juhtimiseks. 1. Inimese keskne lähenemine Inimese, mitte meeskonna juhtimise esimene põhimõte on võtta omaks inimese keskne lähenemine juhtimisele. See tähendab, et tuleb tunnistada, et iga meeskonnaliige on ainulaadne isik, kellel on oma tugevused, nõrkused ja motivatsioonid. Kui võtate aega iga inimese mõistmiseks ja temaga isiklikul tasandil suhtlemiseks, saavad juhid luua meeskonnas usaldust, suhet ja lojaalsust. 2. Personaliseeritud arengukavad Traditsioonilises meeskonnajuhtimises keskenduvad juhid sageli kollektiivsetele eesmärkidele ja meeskonna kui terviku eesmärkidele. U...

Mõnikord, kui oleme oma eesmärkide saavutamiseks ja asjade paremaks muutmisega väga hõivatud, võime unustada enne tegutsema asumist esitada mõned olulised küsimused. Hea on võtta hetk, et asjad läbi mõelda! Et aidata kõigil paremini mõista ja koostööd teha, on oluline vastata mõnele põhiküsimusele.  Üks neist küsimustest on järgmine: millist probleemi me lahendada püüame? Mõnikord on meil palju teha, kuid vähe aega. Enne tööle asumist on mõttekas planeerida ja asjad selgeks rääkida. Kuid mõnikord hakkavad inimesed tegutsema, teadmata tegelikult, mida nad tahavad saavutada või milliseid samme nad peavad astuma. See võib põhjustada segadust, kus kõik proovivad sama eesmärgi saavutamiseks erinevaid asju või keegi ei tee midagi, kuna pole kindel, mida teha tuleb. Esiteks on oluline, et muudatust juhtivad inimesed mõtleksid tõsiselt, milles probleem on ja miks see parandamist vajab. Nad peaksid esitama selliseid küsimusi nagu "Mis praegu ei tööta?" ja "Mis juhtub, kui me sed...