Postitused

Millisel kujul peab info olema, et see saaks liikuda inimeste vahel?

  Info liikumine käib eri kanalite kaudu. Efektiivne info liikumine soodustab ettevõtte töötajate vahelisi suhteid ning ettevõtte töötulemusi. Millisel kujul peab info olema, et see saaks inimeste vahel liikuda? Suusõnaline info on mistahes teave, mida saab esitada keelelisel teel. Verbaalse info alla liigituvad   silmast silma vestlused, arutelud, telefonikõned, koosolekud, esitlused, intervjuud jms... Silmast silma vestlus on asendamatu suhtlemisviis. See võimaldab edastada infot kiirelt ning saada kohest tagasisidet. Silmast silma vestlus aitab luua usaldusväärsust ning võimaldab ebaselge info korral viivitamatult teavet täpsustada. Teabe või arvamuste eristumisel on võimalik pidada arutelusid. Arutelud on funktsionaalne viis nägemaks ning mõistmaks teiste perspektiive. Tihti aitab see avastada uusi mõttekohti ning teavet taas läbi mõelda. Sarnaselt silmast silma vestlusele võimaldavad telefonikõned edastada infot kiirelt ühelt inimeselt teisele. Telefonikõnede puhul ...

Informatsiooni sihipärane kasutamine - kuidas jõuda vajaliku informatsioonini?

Varasemalt oleme selgitanud, kes on teadmustöötaja ja mida ta teeb. On räägitud eraldi ka teadmusest, kuid kas me teame, kuidas on teadmustöötajal kõige otstarbekam informatsiooni kasutada? Kuidas jõuab teadmustöötaja vajaliku informatsioonini, mida ta otsib? Need on küsimused, millele proovime vastuseid leida käesolevas artiklis. Me teame, et informatsiooni leidmine, otsimine ja selle kasutamine on aegade algusest olnud väga olulisel kohal. Tänapäevases ühiskonnas saab öelda, et informatsiooni omamine, otsimine ja selle otstarbekas kasutamine on vältimatu. Teadmustöötajad peavad suutma informatsiooni kasutada efektiivselt, et tulla praeguses infomaailmas toime. (Virkus, 2009) Selleks, et teadmustöötaja või teised spetsialistid, kes tegelevad info kasutamisega ja selle otsimisega, peavad teadma, kui suur on see andmebaas, kust nad olulist infot koguvad ja kasutada saavad. (CFI, n.d ) Isegi, kui teadmustöötaja jõuab vajaliku informatsioonini kiirelt ning tõrgeteta, tuleb siiski ka m...

Raamatukogu - millised on kaasaja lisateenused?

Tänapäeval on raamatukogud kõike muud, kui ainult raamatute laenutamiseks ja nende tagastamiseks. Varem käisid inimesed raamatukogudes ainult lugemas või endale meelepärast teost koju kaasa laenutamas, et seda kodus vabal ajal lugeda. Ühesõnaga raamatukogu on koht, kus hoitakse, säilitatakse, kogutakse ja töödeldakse trükiseid, mida inimesed saavad ükshetk laenutada või kohapeal lugeda. Olenevalt raamatukogust pakuvad erinevad teadusraamatukogud, rahvusraamatukogud ja rahvaraamatukogud inimestele mitmeid erinevaid lisateenuseid. Olgu teenused tasulised või tasuta. Eesti Rahvusraamatukogu, mis on kõige suurem ja tuntuim raamatukogu pakub inimestele lisaks raamatute laenutamisele võimaluse otsida andmebaasidest informatsiooni. Sel juhul on tegemist veebipõhiste e-kataloogidega, kus inimesel on võimalik vastavalt oma valikutele ja soovidele otsinguid teha leidmaks vajaminevat informatsiooni. Kasutada saab nii eesti kui ka võõrkeelseid e-katalooge. Peale erinevate andmebaaside kasutamist, ...

Teadmustöötaja aasta kokkuvõte ja uute mõtete tekkimise aeg

Käes on aastalõpp ning mina kui InfiBirdi üks teadmustöötajatest, olen valmis astuma uusi samme koos InfiBirdiga, kuid selleks, et mõista ja saada teada, mis on minu jaoks selle aasta kolm suurimat saavutust seoses uue kohaga, kuidas ma plaanin võtta aasta lõpus aja enda jaoks ning millised mõtted ja ideed on mul uue aastaga, on vaja esmalt veidi mõelda. Selleks on hea teha pisikene sisse põige algusesse. Olen töötanud InfiBirdi heaks 5 head kuud ning jooksmas on kuues kuu. Terve see pool aastat on olnud üsna suur enese proovilepanek, kirjutades ja uurides teemasid, mis on olnud seni minu jaoks üsna vähe tuntud või üldse teadmata. Siin juures saangi kohe öelda, et minu arvates on üks kolmest saavutustest just see, et olen ennast arendanud ja uurinud teemasid, mis on olnud minu jaoks varasemalt täiesti võõrad. Kui minna tagasi päris algusesse, kus alustasin e-raamatu kirjutamist ja sain esimeseks teemaks teadmusbaasi kohta uurida informatsiooni ning kirjutada selle kohta kaks e-raamat...

PROBLEEMI LAHENDAMISPLAAN JA KUIDAS SEDA TEHA? KAS TEADMUSTÖÖTAJA KAARDISTAB INFOGA SEOTUD PROBLEEMID?

Eelnevalt oli juttu sellest, kuidas teadmustöötaja informatsiooni otstarbekalt kasutada saab ning kuidas ta jõuab teabeni, mis on kasulik ja usaldusväärne. Enamasti inimesed, kes tegelevad infoteadusega ja puutuvad igapäevaselt kokku informatsiooniga, teavad, miks on vaja infoga seotud erinevad probleemid üles märkida ning seda, et olemas on ka probleemi lahendamisplaan. Käesolevas artiklis proovimegi omale veidi selgemaks teha kaks peamist küsimust/probleemi, milleks on: a) kas ja miks on vaja teadmustöötajal infoga seotud probleeme kaardistada?;  b) milline näeb välja probleemi lahendamisplaan ja kuidas seda teha? Need on käesoleva artikli põhiteemad. Selleks, et üldse rääkida, lahendusplaani tegemisest ja sellest kas teadmustöötaja kaardistab infoga seotud probleeme, tuleb selgeks teha, mis asi on lahendusplaan üldiselt. Varem on olnud teada, et erinevate teadmiste kaardistamine on teadmusjuhtimise valdkonnas üks kriitilisemaid tegureid. Teadmiste kaardistamine aitab huvirühm...

Kes on teadmustöötaja?

Mõistet „teadmustöö“ kasutati esimest korda 1959. aastal. Seda tegi juhtimisteadlane Peter Drucker oma raamatus „ The Landmarks of Tomorrow“ . Ta ennustas, et informatsioon muudab viisi, kuidas inimesed töötavad – et väärtuse loomine toimub eelkõige mõttetöö, mitte füüsilise töö kaudu. Hiljem, oma 1992. aasta essees arutles ta selle üle, kuidas iga paarisaja aasta tagant on lääne ühiskonnas toimunud suur muutus ning tõi praeguse suure muutusena välja liikumise teadmusühiskonna suunas, kus teadmine on põhiressurss nii üksikisiku jaoks kui majanduses üldiselt. Millised oskused, teadmised ja kompetentsid on teadmustöötajal? Niisiis, põhierinevus teadmustöötaja ja mitte-teadmustöötaja vahel on selles, et teadmustöötaja töö ei ole füüsiline, ta töötab peaga – mõtete, ideede, informatsiooniga. Tema töö peamiseks eesmärgiks on teadmiste loomine, jagamine või rakendamine. Töö iseloom on samuti teistsugune. Drucker kirjeldas teadmustöötaja tööd alati muutuva, dünaamilise, autonoomsena. Te...

Head juhid, kuidas infooskused teie juhtimisstiili mõjutavad?

  Infooskused Infooskused on oskused, mille abil aru saada, millal on informatsiooni vaja ning seda tulemuslikult otsida, hinnata, kasutada ja edasi anda. Kõigepealt: kas infot on üldse vaja? Kuigi me vajame infot väga tihti ja erinevate probleemide lahendamiseks, kaevume mõnikord infosse asjatult ja teeme oma elu sellega liialt keeruliseks. Aga kui päriselt on vaja? Siis tuleb esimese sammuna aru saada, milliseid allikaid kasutada. Kui vajame statistikat, siis pole tõenäoliselt suurt mõtet otsida seda internetifoorumitest või küsida sõbralt. Tõenäoliselt, sest mine tea, võib ju olla olukordi, kus just foorumipostitus selle vajaliku statistikani viib või on too sõber otsitava statistika asjus ekspert ning oskab kiirelt just selle õige allikani viia. Samas, kui tahame teada näiteks kasutajakogemust, siis seda pole kindlasti mõtet Exceli tabelitest otsida. Muidugi ei pruugi alati piisata vaid üht tüüpi allikatest, oleneb, millist probleemi lahendada tuleb. Võibolla läheb meil tarvi...